Rootsi kolimine

Enamikul inimestel, kes unistavad Rootsi emigreerumisest, on peas kujutluspilt riigist, kus on väga kõrge elatustase, mitmekesised mugavused ja kõrge turvalisus. Nagu igal riigil, on ka siin plusse ja miinuseid, nendega tuleb eelnevalt arvestada, et kolimisotsus oleks võimalikult teadlik.

Riigi teave

Rootsi Kuningriik on suuruselt viies riik EL-is (umbes 450 tuhat ruutkilomeetrit) mille elanike arv on vähemalt 10 miljonit inimest... Pealinn on Stockholm, ainus ametlik keel on rootsi keel. Territoorium on jagatud 21 lina eest (nn alad).

Kliima on parasvöötme, Golfi hoovuse mõju suur, valitseb kuiv päikesepaisteline ilm. Kuna kuningriigil on tugev põhja-lõunasuunaline pikkus, on keskmiste temperatuuride vahemik üsna suur:

• Talvel-16 kraadist (põhjas) kuni +1 (edelasse);
• Suvi +1 kuni +18.

Isegi väikese rahvaarvuga kuningriik on väga tööstuslik riik, olles näiteks laagrite tootmises esikohal. Autotööstus on hästi arenenud.

Põhielanikkond on rootslased, palju on ka soomlasi ja saame. Keskmine eluiga on 80 aastat.

Rahvusköögis kasutatakse lihtsaid tooteid:

• Kartul;
• Kala;
• Populaarsed on ka mitmesugused küpsetised.

Väljaränne Rootsi

Kuningriigi kodakondsuse saamine pole lihtne. Märkimisväärne põgenike ränne Araabia ja Aafrika riikidest sundis valitsust karmistama kodakondsuse saamise reegleid.

Rootsis seaduslikuks elamiseks on kolm võimalust:

• Tähtajaline elamisluba (elamisluba);
• Alaline elamisluba (alaline elamine);
• Kodakondsus.

Põgenikelaagrites viibimine on võimalik vaid neil, kes olid sunnitud kodumaalt lahkuma sõdade, poliitiliste repressioonide ja muude sarnaste põhjuste tõttu. On ebatõenäoline, et see meetod huvitab endise NSV Liidu vene keelt kõnelevaid kodanikke, kuna elu või vabaduse ohu fakti tõestamine on väga raske.

2019. aasta Rootsi elamisloa saamise statistika näeb välja järgmine:

Gr. Venemaalt	Gr. Rep. Valgevene	Gr. Ukrainast
Kolis tööle	634	203	1250
Alustasid oma äri	5	3	5
Taasühendatud oma perega	570	114	390
Asus õppima maal	250	28	108
Sai pagulasstaatuse koos elamisloa määramisega	136	8	61

Märkus: need tabelid ei võta arvesse neid, kes alustasid elamisloa saamise menetlust juba EL-is viibides.

Tuleb märkida, et elamisluba on peaaegu võimatu saada ilma rootsi (või inglise) keele oskuseta.

Menetluse alustamiseks tuleb külastada oma elukohajärgset Rootsi konsulaati ja läbida intervjuu riigi esindajatega.

Tuleks selgitada, et kuningriigi territooriumile sisenemiseks on mitu põhjust (arvestamata ekskursioone):

• Tööhõive;
• Perekondade taasühendamine – see kehtib nende isikute kohta, kellel on abikaasa Rootsist (sama kehtib ka abielluda plaanivate inimeste kohta), Rootsis elava alaealise vanemad;
• Kolimine õppeperioodiks;
• Oma äri kuningriigis.

Rootsis on raske tööd leida, tööandjal on kohustus esitada ametiasutustele tõendid selle kohta, et EL-i riikide kodanikud vabale töökohale ei kandideeri. Sisenemiseks tuleb väljastada tööluba.

Kui inimene plaanib riigis elama asuda seoses koolitusega (ja selle kestus on üle 3 kuu), siis on vajalik elamisluba. Seda tehakse konsulaadis, käepärast peab olema paber, mis näitab õppeasutusse vastuvõtmise fakti.

Elamisloa taotluse saab täita Rootsi migratsiooniteenistuse veebisaidil või tuua isiklikult kohale ja anda konsulaartöötajatele. Töötajad võivad seda üsna pikka aega kaaluda - 2-9 kuud.

Kõiki andmeid kontrollitakse hoolikalt, seega ei ole soovitatav esitada valeandmeid, vastasel juhul järgneb keeldumine.

Taotlusele lisatud dokumentide loetelu võib olla erinev, see sõltub elamisloa saamise põhjustest.

Vähemalt vajate:

• Rahvusvaheline pass;
• Koopia tsiviilpassist ja haridust tõendavatest dokumentidest (koos tõlkega inglise/rootsi keelde ja notari viisaga);
• Täidetud vormid: taotlusvorm ja avaldus.

Kehtivaid nõudeid täpsustada ja dokumentide täielikku loetelu saate tutvuda Rootsi migratsiooniteenistuse portaalis, venekeelsel lehel.

Immigratsiooni meetodid

Kuningriik on lojaalne teiste riikide elanikele, kes soovivad alaliselt elama asuda.

Enamik inimesi (statistika järgi) tulevad siia tööle ja pärast abiellumist - umbes 40% kogu migrantide massist. Tulge koolitusele umbes 12-14%.

Kõige nõutumad on järgmiste erialade töötajad:

• Erineva profiiliga ehitajad;
• Mehaanikud, remondimehed, autojuhid;
• Konveieriliini operaatorid;
• Lapsehoidjad, sotsiaaltöötajad eakate abistamiseks;
• Meditsiinispetsialistid;
• Tõlkijad;
• IT töötajad;
• Erineva profiiliga insenerid.

Tasub teada, et vabade töökohtade otsimiseks ei pea te Rootsi tulema. Tööd leiate asjakohastel saitidel. Paljud tööandjad viivad intervjuusid läbi isegi veebis (näiteks Skype’is).

Kui taotlejal on defitsiidikutse, siis elamisloa saamise menetlus kiireneb märgatavalt ning see on võimalik läbida juba Rootsis. See kehtib järgmiste kohta:

• hambaarstid;
• Betoonitöölised;
• Bussijuhid.

Kuid võime kindlalt öelda, et peate kuningriigi territooriumil läbima pika sertifitseerimise ja mõnikord ka ümberõppe. Kõik oleneb tööandja huvist.

Kui potentsiaalne migrant plaanib riigis oma ettevõtte avada, siis hea äriplaani ja korraliku stardikapitali korral annavad kohalikud võimud talle hea meelega elamisloa. Eriti kui osariigi põlisrahvaste jaoks on vabu kohti.

Kui kolimine on vajalik perekondade taasühendamiseks, siis sel juhul Rootsi ametnikel takistusi ei teki. Peaasi, et abielu poleks fiktiivne.

Tööhõive

Tööle väljaränne on võimalik, kui taotleja valdab vabalt võõrkeeli (inglise, rootsi keel) ja omab praktilist töökogemust.

Peate leidma tööandja, kes suudab täita venelaste, valgevenelaste või ukrainlaste vastuvõtmiseks vajalikud tingimused.

Järgida tuleb reegleid:

• Teatud miinimumpalk (umbes 1500 eurot);
• Vajalike kindlustuste registreerimine;
• Eluaseme pakkumine (vähemalt esimest korda).

Kui töötaja immigreerb koos perega, on vajalik täiendav registreerimine.

Oluline on pärast elamisloa saamist töötada 4 aastat samal kohal samal erialal. Pärast seda väljastatakse reeglina alaline elukoht.

Ettevõtlus kui immigratsiooni viis

Rootsis ja ka kogu EL-is kehtivad ettevõtted märkimisväärsete maksudega, mistõttu nende kasumitase pole kuigi kõrge. Euroopas on äri ajamine aga palju turvalisem kui Venemaal ja teistes endise NSV Liidu riikides. Ei ole korruptsiooni kui sellist, pole tohutut hulka kõikvõimalikke järelevalveorganeid, üsna lihtsat ja läbipaistvat dokumendivoogu.

Valida võib mis tahes tüüpi äri, valitsus ei piira neid, kes kolivad kuningriiki oma äri alustama. Kõige olulisem on elamisloa andmist otsustavatele ametnikele tõestada kapitali olemasolu ja vähemalt aasta töövõime olemasolu ilma valitsuse abita.

Ettevõtjale antakse ajutine Elamisluba 2 aastat, pärast seda perioodi on alalise elukoha väljastamine võimalik.Kui äri on edukas, tehakse selles küsimuses tõenäoliselt positiivne otsus.

Sisseränne läbi kinnisvara soetamise

Rootsis ei praktiseerita kinnisvara ostmisega seoses elamisloa, alalise elamisloa ega kodakondsuse väljastamist. Ainus, millele võite loota, on pikaajalise Schengeni viisa saamine (kuni 180 päeva).

Kuid selleks peate maksma vastavaid makse, kulutama raha majas korra säilitamiseks. Kinnisvara on lubatud üürile anda.

Sisseränne hariduse kaudu

Õppimine Rootsis on tasuline, kuid on võimalus saada toetusi, mis katavad elamis- ja õppimiskulud.

See kehtib ka venelaste kohta. Kuid on ka miinuseid:

• Üsna kallis majutus ja toit;
• Raha saate teenida ainult pühade ajal;
• Ülikooli sisseastumine on üsna keeruline.

Sisseränne hariduse eesmärgil on üsna populaarne viis Euroopas kanda kinnitada. Pärast diplomi saamist võite leida töö või abielluda riigi elanikuga.

Elamisloa saab alles pärast ülikooli astumist. Vaja on järgmisi pabereid:

• rootsi keele oskuse tunnistus;
• Teie riigi sertifikaat;
• Ülikooli valikut põhjendav avaldus;
• Rahvusvaheline pass;
• Viitedokumendid.

Rootsi diplomid on EL-is kõrgelt hinnatud, eriti inseneri- ja tehnikavaldkondades.

Sisseränne perekondade taasühendamise ja abielu kaudu

Oma partneriga Rootsis elamine (tsiviilabielu) on võimalik ka ilma abieluliitu sõlmimata. Kui suhe on vormistatud, on võimudel suhte vastu palju suurem usaldus.

Esmakordselt antakse elamisluba 2 aastaks, misjärel toimub mitu intervjuud mõlema partneriga. Selle tulemusena saavad sotsiaaltöötajad anda alalise elamisloa või pikendada seda ajutist.

Päris pikka aega toimuvad kontrollid: sotsiaalteenistuste esindajad käivad regulaarselt elamisloa saanud abielupaare jälgimas. Nad võivad ka naabreid üle kuulata.

Tähtis. Kui selgub, et abielu on fiktiivne, loetakse see tegu õiguslikust seisukohast pettuseks (võltsinguks). Karistus sellise rikkumise eest on riigist väljasaatmine ja mõnel juhul võib see olla kuni 1aastane vangistus.

Kui abielu on ametlikult lõpetatud, võidakse elamisluba tühistada.

Immigratsioon pagulastele

Pagulasstaatust on väga raske saada. Tuleb kuidagi tõestada, et taotleja ei saa mingil põhjusel kodumaal elada.

Rootsi võimud ise hindavad venelastele, valgevenelastele ja ukrainlastele isegi elamisloa väljastamise võimalusi väga madalaks.

Enamasti pole seda staatust taotlevad inimesed lihtsalt oma eluga kodumaal rahul ja see ei saa olla aluseks tähtajalise elamisloa saamiseks.

Elu Rootsis pärast immigratsiooni

Kõige keerulisem asi, millega Venemaalt ja teistest riikidest väljarändajad silmitsi seisavad, on hea töö leidmise probleem. Töö leidmine ei ole lihtne ja toetustest ei saa te normaalselt ära elada.

Tulumaks – üks kõrgemaid EL-is, arvestatakse maha progresseeruvalt 30 kuni 55%. Raha läheb sotsiaalkindlustusele ja meditsiinile.

Kuigi arstide teenused on formaalselt tasuta, kulutavad kodanikud aastas umbes 100 eurot. Maksmine on nii riigi- kui ka erahaiglates umbes sama. Ja alla 18-aastastele lastele osutatakse teenuseid tasuta. Olgu öeldud, et paljud patsiendid kurdavad kohalike arstide ebakompetentsuse üle.

Rootsi territooriumil ilma kodakondsuseta elavatel isikutel selliseid privileege ei ole ja nad peavad arstivisiitide eest rohkem maksma, kuid kuningriigis alaliselt elavad inimesed. rohkem kui 5 aastatsaavad juba kasutada oma subjektide õigusi.

Kooli- ja alusharidus on tasuta, lastele on tagatud vastav kirjandus, hea toit ja isegi tahvelarvutid. Koolihariduse tase on aga Varssavi pakti riikide standardite järgi üsna madal.

Palkade levik on suur:

• kokk - umbes 2500 eurot;
• Õpetaja (algkool) - 3000;
• Riigi keskmine - 3500-3700.

Tähtis! Maksud võivad ulatuda 1500 eurot... Ja rent võtab keskmiselt ära 20-25% sissetulekust.

Üürile anda väike korter - umbes 600 eurot kuus.

Anna: Kolisime abikaasa ja lastega 2 aastat tagasi Rootsi. Harjumine võttis kaua aega, aga abikaasa leidis hea töö suures ettevõttes. Näen sageli, kuidas Venemaalt ja Valgevenest saabunud külalised kannatavad vabu kohti leida ja vähemalt pagulasstaatust saada. Isegi kohalikel pole siin lihtne tööd leida.

Boris: Kõigi positiivsete külgedega seisin silmitsi kehva arstiabiga. Arste on siin vähe ja need, kes on, ei vastuta mitte millegi eest, pidevalt pöördutakse kindlustusseltside poole, sest seal on ravipersonali sagedased eksimused. Pidin läbima Saksamaal operatsiooni, sellisest "tasuta" meditsiinist pole üleliia tunnet.

Kodumaalt Rootsi emigreerumine on üsna raske ülesanne. Ehk on sellel mõtet, kui lahkub kõrgelt kvalifitseeritud spetsialist, kellele tööandja on valmis head palka maksma. See peaks arvestama kõrgete maksudega. Parim variant on õppida Rootsi ülikoolis, kus on edasine sisseränne teistesse EL-i riikidesse.