Alates sõjategevuse puhkemisest Ukraina territooriumil on tsiviilelanikkond ohus. Turvalist kohta otsides suundusid Donetski, Luganski ja teiste piirkondade elanikud naaberriikidesse, sealhulgas Vene Föderatsiooni territooriumile.
Põhjused, miks Ukraina kodanikud Venemaalt varjupaika otsivad
Vene Föderatsiooni territooriumil reguleerib pagulasseisundit 19. veebruari 1993. aasta föderaalseadus nr 4528-I. Lõike 1 lõike 1 kohaselt võib pagulaseks tunnistada isiku:
- ei ole Vene Föderatsiooni kodanik;
- Poliitilistel, usulistel, rassilistel või muudel sotsiaalsetel põhjustel tagakiusamise ohver.
2014. aasta aprilli peetakse kokkupõrgete alguse kuuks esmalt Donetski territooriumil, seejärel Luganski oblastis. Statistika kinnitab tõsiasja, et Venemaalt varjupaika saada soovijate seas on Donbassi elanikud absoluutne enamus. Staatus väljastatakse taotlejale ja igale pereliikmele individuaalselt ning see võimaldab ka legaalselt tööd leida ning lapsi koolides ja lasteaedades korraldada.
Oluline on mõista, et halvenev majanduslik olukord riigis ei ole põhjus pagulasstaatuse kinnitamiseks. Seega, kui taotleja ei suuda tõendada tagakiusamise fakti või ohu olemasolu enda või oma sugulaste elule, ei ole tal võimalik saada ümberasustamist. Need sätted on sätestatud rahvusvahelistes dokumentides.
Kui palju pagulasi on Venemaal Ukrainast
Ukraina konflikt sunnib elanikke varem okupeeritud aladelt lahkuma. Selle aja jooksul on Venemaa vastu võtnud umbes 2,5 miljonit põgenikku ja riigisiseselt ümberasustatud isikut. 2014. aastal sai pagulasstaatuse vaid 115 inimest ja Donbassi elanikele rahuldati 110 ajutise varjupaiga taotlust. Sellega seoses on kõrgperiood 2015. aastal. Lisaks vähenes taotluste koguarv.
Ametlikke andmeid arvesse võttes võib aru saada, et valdav enamus Donetski ja Luganski vabariikide elanikest sai ajutise varjupaiga, kuid neid ei tunnistatud põgenikeks. Nii et 2015. aastal oli nende koguarv 2,5 miljonit. 2016. aastal rahuldatud taotluste arv vähenes kuni 228 tuhat, ja 2017. aastal - kuni 125 tuhat... Seega on pagulaste koguarvus pidev langustrend.
Ekspertide ja ametnike hinnangul jäi 2019. aasta lõpus Donetski ja Luganski vabariikide äsja saabunud elanike arv samale tasemele - umbes 130 000 inimestPõgenikena tunnistati aga veidi alla 2000. Selle põhjuseks on eelkõige suurenenud nõuded taotlejatele ja teistesse riikidesse suunduva voolu suurenemine.
Näiteks: Euroopa Liidu naaberriigid toetavad palju rohkem sõjategevuse eest põgenenud kodanike vastuvõtmist.
Kas ja miks on lähiajal ennustatud Ukrainast pärit põgenike arvu kasvu
Ekspertide hinnangul ei tohiks 2021. aastal arvestada Ukrainast pärit põgenike arvu järsu vähenemisega Venemaal. Poliitikanalüütikud hindavad riigi olukorra rahumeelse lahendamise väljavaateid äärmiselt madalaks, mis tähendab, et migrantide voog jääb tõenäoliselt 2019. aasta tasemele.
Võib ka meeldida
Riigiduuma on korduvalt tõstatanud küsimuse ajutist varjupaika taotlevatele isikutele dokumentide väljastamise korra lihtsustamise kohta. Kui see algatus heaks kiidetakse, võib migrantide voog suureneda. Kuid ekspertide hinnangul ei ületa äsja saabunud Ukraina kodanike arv 2015. aastal märgitud künnistest. Suurem osa Venemaalt varjupaika saada soovijatest on seda võimalust juba kasutanud, seega ei tasu pagulaste arvu järsku kasvu oodata.
Samas on praktikas pagulasstaatuse saamisega olukord erinev. Ukraina kodanike arvamuste kohaselt muutub iga aastaga üha keerulisemaks saada võimalust selles staatuses Venemaale jääda. Taotlejatele soodsaid otsuseid tehakse üliharva ning keeldumiste arv on hüppeliselt kasvanud.
Sõltumatud inimõiguslased seostavad seda tõsiasja eelkõige Ukrainast pärit migrantide koguarvuga. Ligikaudsete hinnangute kohaselt on neid juba umbes 3 miljonit, kuid mitte kõik pole kinnitanud pagulasstaatust.
Pagulasseisundi kinnitamise korra võimalik lihtsustamine politoloogide hinnangul avalduste koguarvu ei mõjuta, kuigi võib näitajaid veidi korrigeerida.
Olukord välismaal
Euroopas ja USA-s on olukord Ukraina kodanike, eriti Donetski ja Luganski oblasti elanike tunnustamisega veidi parem. Migratsiooniteenistused märgivad taotluste arvu mõningast stabiilsust, kuid nende heakskiitmise määr on kõrgem kui Venemaal 2019. aastal.
Alates sõjalise konflikti algusest Ukrainas on asüüli saanud umbes 3 miljonit ukrainlast. 2021. aastal langes ajutise varjupaiga taotluste arv eelmise aastaga võrreldes veidi. Kui kehtivad normid ja reeglid säilivad, jääb migrantide voog Ukrainast samale tasemele kui eelmisel aastal.
