Hispaania on hämmastav ja mitmekesine igas mõttes. Siin eksisteerivad koos paljud rahvusrühmad, igaühel oma kombed, köök, kultuur ja keel. Kui Valenciat külastab kodumaal hispaania keelt õppinud turist, on ta väga üllatunud, sest selles kogukonnas räägitakse erilist dialekti – valencia keelt. Hoolimata asjaolust, et Hispaanias tunnustatakse ametlikuna ainult ühte keelt - hispaania kastiilia keelt, on seal veel 4 poolametlikku, 6 mitteametlikku ja palju piirkondlikke dialekte. Seetõttu on väga raske üheselt öelda, mis keelt Hispaanias räägitakse.
Mis on Hispaania ametlik keel
Vastavalt riigi põhiseadusele on Hispaania ametlik keel kastiilia keel (põhiseaduse artikli 3 lõige 1). Kõik kodanikud on kohustatud seda teadma ja neil on õigus seda kasutada. Just tema on peamine kogu riigis. Samal ajal tunnustatakse ametlikuna ka teisi keeli, mida räägitakse erinevates autonoomsetes provintsides vastavalt nende põhikirjale. Üldiselt põhineb keeleline olukord Hispaanias erinevate murrete austamisel ja nende tunnustamisel riigi kultuuripärandina.
Kastiilia keel tekkis keskajal Kastiilia kuningriigis, sellest ka oma nimi. Hispaanias kutsutakse seda castellano'ks, teistes riikides on rohkem aktsepteeritud nimetus español (hispaania keel).
Praegu räägib hispaania keelt planeedil peaaegu 0,5 miljardit inimest ja seda kasutatakse ametliku keelena enam kui 50 riigis üle maailma.
Riigi territooriumil kasutab Hispaania riigikeelt umbes 40 miljonit inimest, selle murdeid leidub peamiselt piirialadel, kus on segu kahest murdest. Näiteks on üsna levinud järgmised hispaania keele tüübid:
- madrid;
- aragoni keel;
- Galicia;
- riokhsky;
- Murcian;
- churro.
Kuna kastiilia keelt tunnustatakse riigikeelena, kasutatakse seda meedias ja televisioonis ametliku dokumentatsiooni säilitamiseks kogu Hispaanias. Kui autonoomsetes kogukondades on teine ametlik keel (kaasametlik), siis kohalikud elanikud kasutavad seda reeglina igapäevaelus.
Rääkides sellest, millisesse keelerühma hispaania keel kuulub, tuleb märkida, et ladina keel on selle ajalooline esivanem. Hispaania keel kuulub romaani keelte rühma, ibero-romaani alarühma.
Castellano või Espanyol
Kummalisel kombel on Hispaania suuruselt alles kolmas riik maailmas (võrdne Kolumbiaga), kus castellano keelt räägitakse. Esimesed kaks kohta hispaanlastest kodanike arvu poolest kuuluvad Mehhikole ja Ameerika Ühendriikidele.
Hispaania Kuningriigis on kastiilia keel ainus ametlik keel 11 kogukonnas 17-st:
- Andaluusia;
- Aragon;
- Astuuria;
- Kanaari saared;
- Kantaabria;
- Castilla-Leon;
- Castilla-La Mancha;
- Madrid;
- Murcia;
- Rioja;
- Extremadura.
Valencia, Galicia, Kataloonia, Baskimaa ja Baleaari saarte territooriumil lisatakse castellano keelele teisi keeli, mida peetakse samuti ametlikuks.
Nagu kõik romaani keeled (itaalia, prantsuse, portugali, katalaani ja rumeenia), võlgneb ka Hispaania emakeel oma päritolu ladina keelele, mis hakkas levima praeguse Hispaania aladel 3. sajandi lõpus eKr.
Kastiilia murre sai domineerivaks araablaste sissetungi ajal Hispaaniasse ja Reconquista perioodil (718–1492), mil kasvas Kastiilia kuningriigi võim, millest hiljem kasvas välja Kastiilia ja Leon. Kaubanduse ja diplomaatia arenedes kuningriikide vaheline suhtlus 16-17 sajandil. castellano levib Aragonis ja Navarras. 20. sajandi teisel poolel jätkunud siseränne aitas kaasa castellano laienemisele.
Katalaani, Valencia ja Baleaari dialektid
Katalaani keel on Kataloonia ja Baleaari saarte autonoomia teine ametlik keel. Selle läänevariandil Valencian on kaasametlik staatus Valencia autonoomses piirkonnas. Katalaani keelel on 2 varianti: ühte neist - keskmist - kasutavad rohkem Barcelona, Girona ja Tarragona idaosa elanikud, teine - loode - on kohalik murre Lleidas ja lääneosas. Tarragona.
Mis puudutab seda, milline keel on Kataloonias laiemalt levinud, siis tuleb märkida, et 54% elanikkonnast peab oma emakeeleks Castellanot ja ainult 41% katalaani keelt.
Baleaaridel (Mallorca, Menorca, Ibiza) on levinud katalaani idamurre – catala balear. Seda räägib 88% elanikkonnast. Baleaari murdes on iga saare kohta 3 alammurdet, millel kõigil on ka eraldi alammurre. Näiteks Mallorca kohalikku keelt nimetatakse mallorquiniks või mallorca keeleks. Koos temaga räägitakse saarel katalaani ja kastiilia keelt.
Valencias räägib katalaani keelt 13% elanikest, 81% on kakskeelsed, see tähendab, et nad räägivad katalaani keelt Valenciaga võrdselt. Valencia piirkonna keelt reguleerib Valencia keeleakadeemia ja sellel on 5 alammurdet.
Galicia keel
Kõige äärmuslikum piirkond, mis asub Hispaania loodeosas, on Galicia, mida iidsetel aegadel nimetati maailmalõpuks. Siin elab eriline rahvas – galeegi, kelle dialekt sarnaneb pigem portugali keelega. Siin räägitakse galeegi keelt sagedamini kui Castellano keelt – seda räägib 61% elanikkonnast. Pealegi eelistavad külaelanikud kohalikku ja linnarahvas kastiilia dialekti. Galicia on kuulda ka Kastiilia-Leones ja Ida-Astuurias.
Baskimaa ainulaadne keel
Baskimaal kõneldavat keelt nimetavad keeleteadlased pseudoisoleerituks. See tähendab, et selle seoseid teiste keeltega pole veel loodud, kuigi baski ja gruusia kõne vahel on märgatav sarnasus. Euskara, nagu baskid oma keelt nimetavad, päritolu kohta on vähe teada, kuid selle varajast vormi võidi tänapäeva Euroopas kasutada juba enne indoeuroopa kõnelejate saabumist. See hämmastav murre on säilinud tänapäevani, ilma olulisi muutusi läbi viimata.
Araani keele tunnused
Umbes tuhat aastat tagasi rääkisid Lõuna-Prantsusmaal ja Põhja-Hispaanias elanud inimesed sama dialekti – araani või, nagu seda nimetatakse ka oksitaani. Katalaani keel on üks selle murretest.
Araani keelt räägitakse praegu Val d'Arani piirkonnas (Kataloonia kogukond), mis piirneb Prantsusmaaga. Sellel on kaasametlik staatus ja seda õpitakse koolides. 65% Val d'Arani oru elanikest räägivad seda murret ja kõik teised araanid mõistavad seda. Samas iseloomustab araanlasi mitmekeelsus – lisaks araanile oskavad nad ka katalaani, kastiilia ja prantsuse keelt.
Seega, kui loendate mitu ametlikku keelt Hispaanias, sealhulgas kastiilia, saate 5.
Teised hispaania keeled ei ole ametlikud
Lisaks ametliku staatusega keeltele on laialt levinud ka hispaania keele mitteametlikud murded. Seda keelelist mitmekesisust seletatakse paljude rühmade ja immigratsiooniasulate olemasoluga riigis, millest igaüks eelistab oma dialekti.
Nii kasutavad Hispaania põhjaosas asuva Astuuria autonoomia elanikud oma dialekti, lengua bable’i ehk asturianu. Selle kõnelejaid on umbes pool miljonit astuurilast ja seda hoolimata asjaolust, et astuuria keelt peetakse ohustatuks. Mõnes Kastiilia ja Leoni autonoomia provintsis räägitakse asturianu keelt ja üht selle variatsiooni – Leóni murret.
Aragóni põhjaosas ja mõnes Zaragoza provintsis võib siiani kuulda aragoni kõnet, mis oli kunagi Aragóni kuningriigis laialt levinud.Praegu räägib seda murret umbes 12 tuhat inimest.
See erineb tavalisest hispaania keelest ja selle lõunapoolne variant on Andaluusia murre. Seda kasutatakse Andaluusia kogukonnas, Melillas, Ceutas ja Gibraltaril. Seda murret peetakse seda kõnelevate inimeste arvu poolest Hispaanias suuruselt teiseks.
Et aga keelelises mitmekesisuses mitte segadusse sattuda, on oluline meeles pidada, milline keel on Hispaanias riigikeel. Ta tundis ära ainult ühe keele - kastiilia (sünonüüm - hispaania keel).
Millistes maailma riikides räägivad nad hispaania keelt?
Hoolimata asjaolust, et espanyol on Hispaania riigikeel, on see levimuse poolest maailmas hiina järel teisel kohal ja edestab seda kõnelevate inimeste arvult isegi inglise keelt. See on ametlikult tunnustatud rahvusvahelise suhtluse teise keelena. Ja kõik sellepärast, et hispaania keel on paljudes maailma riikides ametlik keel. Sa oled üllatunud, kui saad teada, millistes riikides räägitakse hispaania keelt peale kodumaa.
Kõige rohkem hispaania keelt kõnelevaid inimesi elab Ladina-Ameerikas – Mehhikos, Colombias, Argentinas, Venezuelas, Brasiilias, Tšiilis, aga ka USA-s, Andorras, Belize’is ja mõnes teises osariigis.
Nende hääldus ja sõnavara on aga veidi erinevad. Asjatundjate hinnangul suudavad praegu ühe hispaanlasest rahvuse esindajad järjest vähem aru saada teise hispaanlaste kõnekeelest. Sellegipoolest ühendab kõiki maailma hispaania keele kõnelejaid ühine kirjakeel ja normatiivne kastiilia hääldus (nn castellano), millest saavad aru peaaegu kõik hispaania keelt kõnelevad inimesed.
Tuleb märkida, et españoli keelt emakeelena kõnelejatel on nende sarnasuse tõttu palju lihtsam omandada romaani rühma keeli, eriti portugali, prantsuse ja itaalia keelt.
Mis keeles peaksite rääkima hispaania keelega
Kohalike murrete arvukuse tõttu on välismaalastel sageli raske hispaanlastega suhelda. Näiteks teadmata, mis keelt Madridis räägitakse, ei pruugi isegi hea Hispaania turist vestluskaaslasest aru saada. Ja pole ka ime, sest linlased räägivad erilist Madridi murret – kaashääliku s hääldamisel püüdlikult, žargooni kasutades ja mõningaid asesõnu asendades.
Turistide seas populaarsetes kohtades (kohvikud, hotellid) räägivad töötajad tavaliselt eri keeli. Näiteks inglise keel on Hispaanias hispaania keele järel teisel kohal. See on vabalt umbes 30% kodanike omanduses, see on eriti märgatav suurtes linnades. Teised Hispaanias populaarsed võõrkeeled on prantsuse keel - seda räägib umbes 12% hispaanlastest ja saksa keelt - 2%.
Vene turistide arvu suurenemise tõttu on paljude Hispaania restoranide menüüd ja mõne linna sildid tõlgitud vene keelde. Ja Barcelonas ja Madridis võib mõnes asutuses näha silte, mis seal räägivad vene keelt. Kui aga huvitab, kas Hispaanias räägitakse vene keelt, on vastus eitav. Enamikul juhtudel on vene keelt kõnelevad Hispaanias kas turistid või välismaalased.
Öeldut kokku võttes
Võttes kokku ja vastates küsimusele, millist keelt Hispaanias räägitakse, tuleb märkida, et Hispaania kuningriigi territooriumil on ametlik ainult üks keel - hispaania keel. Hispaanlased ise kutsuvad seda päritolukoha järgi kastiiliaks. Samal ajal tunnistatakse Castellanoga võrdselt ametlikuks veel 4 keelt ja neid kasutatakse mõnes riigi autonoomses piirkonnas. Need on araani, baski, katalaani ja galeegi. Lisaks on palju määrsõnu ja murdeid, mille täpset arvu on üsna raske välja arvutada. Võõrkeeltest räägivad paljud hispaanlased, eriti noored, inglise, prantsuse või saksa keelt.
