Eesti kodakondsus: kuidas saada Eesti kodakondsust

Eesti on Euroopa Liidu liige alates 2004. aastast. Ja see on võib-olla peamine põhjus, miks välismaalased Eesti kodakondsust taotlevad. Kohalik seadusandlus näeb ette mitmeid viise Eesti passi saamiseks, kuid ükskõik milline valitud tee jääb keeruliseks ka pikema riigis viibimise korral. Samas ei sisalda kohalik seadusandlus üllatusi: iga välismaalane, kes kavatseb Eestis naturaliseeruda, peab esmalt hankima elamisloa, alalise elamisloa ja alles seejärel kodakondsuse.

Eesti kodakondsuse saamise eelised

Uurime kohe, mida annab Eesti kodakondsus. Juurdepääs Läänemerele, majandusarengu dünaamika, suurepärased tingimused väikeettevõtluse alustamiseks – neid eeliseid saavad kasutada mitte ainult Eesti kodanikud, vaid ka elamisõigusega välismaalased.

Eesti passi puhul on tõeliselt väärtuslik:

• Õigus takistusteta ja piiranguteta liikumisele, elamisele, tööle asumisele, äritegevusele ükskõik millises 28 Euroopa Liidu ja Schengeni ala riigist.
• Sobilik viisavaba reisimiseks Ameerika Ühendriikidesse, Kanadasse, Uus-Meremaale, enamikesse Ladina-Ameerika riikidesse ning lihtsustatud India ja Austraalia viisade saamiseks.
• Tasuta elamine Eesti territooriumil ilma sissekirjutuseta: elamisloa saamiseks on vajalik sissekirjutuse kohustuslik kinnitamine ning pärast Eesti kodakondsuse saamist ei ole elamisaja ja -koha piiranguid.

Artikkel “Elamisluba, alaline elukoht, kodakondsus: mõisted, omadused, erinevused” tutvustab teile õigusterminoloogia erinevusi.

• Lastel on õigus saada kodakondsus, mis säilib neile kogu eluks.
• Poliitiliste õiguste laiendamine: võimalus hääletada presidendi, riigikogu (Riigikogu) poolt, olla valitud nendesse organitesse, töötada riigiteenistuses, teenida kaitseväes, praktiseerida advokaadina.
• Põllumajandusliku sihtotstarbega ja piirialadel maatükkide ostmise õigus.
• Välismaalastel mittekasutatavate sotsiaaltoetuste ja maksusoodustuste õigus.

Tehke sotsioloogiline uuring!

Eesti kodakondsuse saamise viisid

Eesti kodakondsuse seadus 19.01.1995 sätestab mitmed traditsioonilised viisid Eesti passi omandamiseks. Nende hulgas:

1. Soetamine sünni järgi (omandatakse sünniga). Vastavalt Art. Seaduse 5 kohaselt saavad lapsed eestlasteks, kui vähemalt ühel vanematest nende sünnihetkel on Eesti pass, või lapsed, kes on sündinud pärast nende isa surma, kes oli surmahetkel eestlane. Eesti vere kodakondsuse saavad ka Eesti territooriumilt leitud lapsed, kelle vanemad on teadmata. Ja eestlaste poolt lapsendajate soovil lapsendatud lapsed, kui sellised lapsed on välisriigi kodakondsusest loobunud.
2. Omandamine naturalisatsiooni korras (saadakse naturalisatsiooni korras). Kooskõlas Art. Seaduse 6 kohaselt võivad välismaalased naturaliseerida:
   1. on saanud 15-aastaseks;
   2. alalise elamisloa omamine;
   3. olete riigis elanud vähemalt 8 aastat (viimased 5 - alaliselt);
   4. sooritas keeleeksami ning põhiseaduse ja seadusandluse tundmise testi;
   5. elukohas registreeritud;
   6. lojaalne Eesti riigile;
   7. omama seaduslikku püsivat sissetulekut;
   8. loobusid oma varasemast kodakondsusest.
3. Kodakondsuse taastamine, repatrieerimine (kodakondsuse taastamise tingimused). Vastavalt Art. Seaduse 16 kohaselt on sellele õigus välismaalastel ja kodakondsuseta isikutel, kellelt on alaealisena Eesti kodakondsus ära võetud, tingimusel et nad loobuvad välisriigi kodakondsusest.
4. Acquisition for special merit (kodakondsuse saamine eriliste teenete eest). Seaduse 10 kohaselt, kui välismaalasel on Eestile eriteened teaduse, kultuuri ja spordi või mõnes muus valdkonnas, võib valitsuse liikme taotlusel kodakondsuse saada kuni 10 inimest aastas.

Abielu Eesti kodanikuga annab eeliseid vaid elamisloa saamisel ega ole aluseks lihtsustatud naturalisatsioonile.

Välismaalasega abiellumise eeliste ja riskide kohta leiate teavet artiklist “Kuidas abielluda välismaal aastal 2021”.

Kuidas saada Eesti pass: naturalisatsiooni etapid

Eesti kodakondsus 2021. aastal naturalisatsiooni korras nõuab venelastel, nagu ka teistel välismaalastel, mitme kohustusliku etapi läbimist, sealhulgas:

1. Riiki sisenemine. Pikaajaliseks riigis viibimiseks üle 90 päeva peab välismaalane taotlema siseriiklikku D-kategooria viisat. See väljastatakse piisava aluse olemasolul ja aitab saada elamisluba.
2. Tähtajalise elamisloa saamine (Tähtajalise elamisloa). Tähtajaline elamisluba antakse kuni 5 aastaks ja seda saab pikendada kuni 10 aastaks. Välismaalaste seaduse (Välismaalaste seadus) kohaselt on selle saamise aluseks:
   1. abielu Eesti kodanikuga;
   2. lähisugulaste (lapsed, vanemad, eestkostjad, vanaisad, lapselapsed) viibimine riigis;
   3. kavatsus alaliselt Eestisse elama asuda (elamisluba alaliseks elamiseks);
   4. tööhõive;
   5. haridus;
   6. Äri tegema;
   7. kriminaalmenetluses osalemine prokuratuuri taotlusel. Tähtajalist elamisluba väljastatakse kvootide piires, mis ei tohi ületada 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast aastas. Elamisloa saamiseks on vaja sõrmejälgi.
3. Pikaajalise elaniku elamisloa saamine (Pikaajalise elaniku elamisluba). Selle traditsioonilise alalise elukoha ekvivalenti väljastavad Venemaa kodanikud järgmistel tingimustel:
   1. nad on elanud Eestis elamisloa alusel vähemalt 5 aastat;
   2. omama taotlemise ajal kehtivat elamisluba;
   3. nende elukoht on kantud Eesti rahvastikuregistrisse;
   4. omama piisavat legaalset sissetulekut;
   5. on kindlustatud Haigekassa VMI poolt;
   6. on saavutanud B1-tasemega võrdväärse eesti keele oskuse. Riigilõivu maksumus avalduse esitamisel on 64 eurot. Nii tähtajalise kui ka alalise elamisloa registreerimine toimub välismaalase elukohajärgses politsei- ja piirivalveosakonnas.
4. Eesti kodakondsuse saamine. Kui kõik ülaltoodud tingimused on täidetud ja Eestis on elatud vähemalt 8 aastat, millest viimased 5 - pikaajalise elaniku elamisloa alusel saab välismaalane taotleda kodakondsust. Eesti kodakondsuse saamise protseduuri iseärasustest tuleb juttu allpool.

Eesti kodakondsuse saamise kord

Kui art. Kodakondsusseaduse § 6 kohaselt saavad kodakondsust taotleda välisriigi kodanikud. Esmalt tuleb sooritada Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsusseaduse tundmise eksam ning eesti keele oskuse eksam. Me räägime neist allpool.

Pärast eksamite edukat sooritamist saadetakse avaldus ja nõutavate dokumentide komplekt kohalikku politsei- ja piirivalveosakonda. Taotlejad saavad migratsiooniametiga ühendust võtta:

1. Isiklikult, mille jaoks on vajalik eelnevalt broneerimissüsteemi kaudu politseiga (kodakondsus- ja immigratsiooniosakond) aeg kokku leppida. Broneerimiskalender on avatud 3 kuud ette.
2. Posti teel, saates avalduse ja dokumentide komplekti aadressil: Рolitsei- ja Piirivalveamet, Pärnu mnt 139, 15060, Tallinn.
3. E-kirjaga aadressile [email protected], mille teemareale on märgitud “Eesti kodakondsuse taotlemine”. Juhised digitaalse taotlusvormi täitmiseks e-posti teel saatmiseks leiate siit.

Kohalik kodakondsusosakond edastab pärast avalduse saamist dokumendid Eesti valitsusele.Kui vastutav asutus teeb otsuse, teavitatakse taotlejat sellest posti teel.

Vajadusel ja lisaküsimuste tekkimisel võib politseiamet kutsuda taotleja lisavestlusele. Kui tulemus on positiivne, saab välismaalane Eesti passi 30 päeva jooksul.

Dokumentide pakett

Kodakondsuse saamiseks politseisse pöördudes vajab taotleja põhidokumentide paketti, mis sisaldab:

• Eesti kodakondsuse taotlus. Seda saab täita nii käsitsi kui ka elektroonilise dokumendina ning seejärel printida. Täitmise juhised leiate siit.
• Legaalse sissetuleku tõendid: palgatõendid, stipendiumid, pensionid, maksudeklaratsioonid, pangaväljavõtted jne.
• Värvifoto suurusega 40x50 mm. Kui dokumendid esitatakse elektrooniliselt, peavad digitaalsed värvifotod olema JPG-vormingus minimaalse suurusega 480 × 600 pikslit.
• Dokument, mis kinnitab riigilõivu taotleja tasumist.
• Dokument, mis tõendab, et taotleja võeti ära teise riigi kodakondsusest või tunnistati kodakondsusetuks. Sellist dokumenti ei nõuta, kui taotleja on pagulane või muul alusel rahvusvahelise kaitse all. Kui avalduse esitab 15–18-aastane isik, tuleb esitada ka tema seadusliku esindaja kirjalik nõusolek.
• Põhiseaduse, kodakondsusseaduse ja eesti keele tundmise tunnistus.
• Komisjoni otsus, mis vabastab taotleja kõigist või osast eksamitest, kui tervislik seisund ei võimalda neid sooritada.

Eksamid

Kuna Eesti kodakondsust ei saa ilma riigi keelt ja seadusandluse põhitõdesid tundmata, peavad venelased või muu välismaalased enne kodakondsuse taotlemist sooritama eksamid.

Keeleeksamist on vabastatud eestikeelse põhi-, kesk- või kõrghariduse omandanud isikud.

Eksameid korraldab SA Innove (Lõõtsa 4, Tallinn) - Eesti Hariduse Tippkeskus.

Põhiseaduse ja kodakondsusseaduse tundmise eksamid sooritatakse elektroonilisel kujul. Eksamile saab registreeruda riigiportaalis, eksamikorraldaja kodulehel või kandideerida paberkandjal piirkondlikes eksamipunktides. Taotlus esitatakse koos passi või muu isikut tõendava dokumendi koopiaga.

Eksamid toimuvad aastaringselt, registreerimine kindlale kuupäevale toimub 15 päeva enne eksami sooritamist. Test sisaldab 24 küsimust, kestab 45 minutit ja loetakse edukaks, kui taotleja vastas vähemalt 18 õiget vastust.

Eksamil saab kasutada põhiseaduse ja kodakondsusseaduse eestikeelset teksti ning sõnaraamatut.

Eesti keele eksamile saab registreeruda ainult riigiportaali kaudu või otse Innoves, sh piirkondlikes eksamikeskustes. Taotlusvormi saab alla laadida siit ja täita iseseisvalt või saada paberdokumendina esitamise kohas.

Eksamid toimuvad aastaringselt, registreerimine lõpeb eksamile eelneva kuu 1. kuupäeval. Üle 65-aastased on eksami kirjalikust osast vabastatud.

Mõjuva põhjuseta ilmumata jätmisel või alla 35% nõutavast punktisummast saab teise eksami sooritada mitte varem kui kuus kuud pärast esmast.

Rohkem infot keeleeksami kohta leiab Innove kodulehelt. Siit leiate ka kasulikke koolitusmaterjale.

Mõlema eksami sooritamise tunnistus väljastatakse eranditult elektroonilisel kujul. Elektrooniliste sertifikaatide sertifitseeritud väljatrükke saab Innove klienditeenindusest aadressil Tallinn, Lõõtsa 4.

1 A4 lehe printimise maksumus on 1 euro, tasumine toimub ainult kohapeal ja ainult sularahas.

Kodakondsuse saamise maksumus ja aeg

Kodakondsuse taotlemisel tuleb taotlejal tasuda riigilõivu, mille suurus on 13 eurot. Eksamid on tasuta.

Ilmselgelt võivad kodakondsuse saamise kulud olla kordades suuremad, kui taotleja kasutab dokumentide koostamisel protsessi õigusabi ja vahendajate teenuseid.

Taotluse läbivaatamise tähtaeg alates dokumentide esitamise päevast kuni vastuse saamiseni posti teel on 6 kuud.

Eesti elektrooniline kodakondsus

Elektrooniline elukoht - Eesti oskusteave. Eesti on viimase 5 aasta jooksul arendanud e-ühiskonda ja digitaliseerimist, kulutades aastas 1% SKTst enamiku avalike teenuste digitaalseks muutmisele. Nüüd on kõigil võimalik saada Eesti elektrooniline kodakondsus ja saada riigiteenuseid lihtsustatud kujul.

Mis on e-residentsus

Täpsustame kohe: virtuaalsel elukohal pole mingit pistmist eraisikute ja riigi poliitiliste ja õiguslike suhetega ning see ei anna mingeid eeliseid elamisloa või Eesti passi saamisel.

See on pigem välismaiste ärimeeste privileeg - E-residentsust registreerides saavad välismaalased Eesti kodanikega samad õigused, kuid ainult ettevõtluse vallas.

Arvestades ettevõtluseks soodsaid tingimusi Eestis ja legaalset EL-i turule sisenemise võimalust, on e-kodakondsus mugav ja lihtne viis rahvusvahelisel tasemel projektide arendamiseks.

Taotleja saab elektroonilise isikutunnistuse kiibiga plastkaardi kujul, mis sisaldab omaniku peamisi biomeetrilisi andmeid. Selle abiga saab välismaalane:

• registreerima Eestis äri ja tasuma makse ja muid kohustuslikke makseid, samuti esitama raamatupidamisaruandeid veebis;
• korraldada ettevõtte kaughaldust ja dokumendivoogu;
• kasutada Eesti riigiteenuste digiteenuseid;
• allkirjastada kõik dokumendid spetsiaalse elektroonilise allkirjaga;
• saada riigi privileege äri ajamisel võrdsetel alustel Eesti ettevõtetega.

Kuidas registreerida E-residentsust

Elektrooniliseks elanikuks võib saada iga välismaalane, registreerimine toimub veebis. Selleks on vaja:

1. Täitke avaldus politsei veebisaidil. Märkida isikuandmed, andmed elukoha ja kodakondsuse kohta, dokumentide andmed ja lisainfo vastavalt taotlusvormile.
2. Tasuda tasu 100 eurot. Üksikute riigi elanikele võidakse kohaldada täiendavat teenustasu. Näiteks Soulis on lisatasu 28,5 eurot, Tokyos - 30 eurot.
3. Läbima politseijaoskonna ja piirivalve kontrolli.
4. Võta vastu kutse ja tule Tallinna volitatud töötajatega näost näkku vestlusele, esita sõrmejäljed ja muud biomeetrilised andmed.
5. Saate digitaalse ID-kaardi oma asukohas Eestis või posti teel oma elukohas.

Kodakondsusest keeldumise põhjused

Põhjused, miks Eesti valitsus võib keelduda kodakondsuse andmisest, on määratud Art. Kodakondsuse seaduse § 21. Selliste põhjuste hulgas:

• valeandmete esitamine, võltsitud dokumendid, Eesti passi saamist takistavate faktide varjamine;
• ohtude loomine vabariigi põhiseaduslikule korrale;
• kandidaadi mittevastavus Eesti õigusaktide või põhiseaduse nõuetele;
• inkrimineerimine Vabariigi ja selle julgeoleku huvide vastu suunatud tegudes;
• kuriteo toimepanemine, mille eest kandidaat oli vangistuses 1 aasta või kauem, kui süüdimõistvat kohtuotsust ei ole tühistatud, või korduv kriminaalvastutusele võtmine tahtlike kuritegude eest;
• teenistuses välisriigi relvajõududes või eriteenistustes.

Kodakondsusest keeldumise otsus saadetakse kandidaadile positiivse otsusega sama aja jooksul.Kui taotleja valitsuse järeldustega ei nõustu, on tal õigus selline otsus 30 päeva jooksul alates kättesaamisest edasi kaevata halduskohtusse.

Kuue kuu pärast on välisriigi kodanikul õigus pöörduda uuesti pädevate asutuste poole kodakondsuse saamiseks. Kõnede arv ei ole piiratud.

Teine ja topeltkodakondsus

Nii teine ​​kui ka topeltkodakondsus on Eestis ebaseaduslik. Kodakondsusseaduse 1 kohaselt ei saa Eesti kodanik olla samal ajal teise riigi kodanik.

Eesti passi omandamise üheks eelduseks on välismaa põliselaniku keeldumine. Venemaa kodakondsust ei ole võimalik säilitada.

Suhtumise kohta Vene riigi bipatriidi staatusesse lugege artiklist “Kas topelt- ja mitmikkodakondsus on Vene Föderatsioonis lubatud”.

Sarnane reegel kehtib ka rahvusvaheliste paaride laste kohta. Seega on 18-aastaseks saanud lapsel, kes omandab üheaegselt kaks sünnijärgset põlisrahvast vanemate päritolu tõttu, kohustus loobuda kas Eesti või välisriigi kodakondsusest. Kuid keegi ei saa sundida inimest seda tegema: vastavalt Art. Seaduse 5 kohaselt on puutumatus - kelleltki ei saa sünniga Eesti kodakondsust ära võtta.

Naturaliseeritud eestlaste kohta see ei kehti. Seaduse 28 kohaselt võidakse neilt Eesti kodakondsus ära võtta, kui nad võtsid eestlasena vastu välisriigi põliselaniku ega loovutanud oma Eesti passi.

Järeldus

Eesti kodakondsus on atraktiivne kõigile, kes kavatsevad kodumaalt lahkuda ja mõnda Euroopa riiki elama asuda. Eesti seadusandlus on aga karm välismaalaste suhtes, kellel pole eesti juured ja seab naturalisatsioonile üsna karmid tingimused.

Eesti kandidaat peab lisaks kõigi residentuuri, sissetulekute ja terviklikkuse eelduste täitmisele sooritama ka 2 kohustuslikku eksamit, mille järel saab taotleda kodakondsust.

Bipatrism on riigis keelatud ja seetõttu tuleb enne Eesti kodakondsuse saamist välisriigi kodakondsusest loobuda. Seega, kui naturalisatsiooni põhieesmärk on ettevõtlus ja Euroopa turule sisenemine, on palju loogilisem kasutada E-residentsuse programmi ja saada elektrooniline elukoht.