Tööealise elanikkonna vananemine on arenenud riikides levinud probleem. Seetõttu on 19. sajandi lõpus väljamõeldud solidaarse pensioni tagamise süsteem lakanud vastamast uutele tingimustele, mil kindlustusmaksete maksjate arv väheneb ja riiklike toetuste saajate arv suureneb. Üks väljapääs sellest olukorrast on isikliku säästusüsteemi juurutamine. Sama põhimõtte on aluseks võtnud ka Eesti võimud: praegu kujuneb Eestis pension muu hulgas kohustusliku kogumisosa arvelt.
Üldised omadused
Eesti pole lõplikult loobunud pensionimaksete kujundamise solidaarsusest. Reformide tulemusena koosneb riigi pensionisüsteem kolmest etapist:
- Riiklik kohustuslik kindlustus. Moodustub sotsiaalmaksu tasumisest laekuvate vahendite arvelt: 33% ametlikult registreeritud töötajate palgafondist. 16–20% ülekantud sissemaksetest suunatakse tänapäevaste pensionäride jooksvateks makseteks. Ühiselt kogutud vahendite arvelt makstakse riiklikke toetusi puuetega inimestele, toitjakaotusele jäänutele, vanaduspensioni Eesti alalistele elanikele ja elamisloaga riigis viibivatele välismaalastele, samuti kodanikele. pension Eestis (selleks on ette nähtud neile, kellel puudub võimalus oma kindlustusstaaži tõendada).
- Kohustuslik rahastatav osa. Täiendavad isikustatud sissemaksed moodustuvad kahest allikast: 2% kogunenud palgast maksab tulevane pensionär ise, 4% maksab tööandja (33% sotsiaalmaksu osana). Kõik ei saa selle süsteemiga automaatselt liituda. Peamine tingimus on, et maksja ei tohi olla vanem kui 1983. aasta, ülejäänud pidid deklareerima oma sissemaksete tasumise soovi 2021. aastani.
- Täiendav (vabatahtlik) rahastatud osa. Kuni 2021. aastani võis kohustusliku kogumismakse tasumisega liituda 1942.–1982. aastal sündinud isik. Pärast 31. oktoobrit 2021 seda võimalust enam ei ole, mistõttu neil, kes riikliku pensioniga (see ei ole rohkem kui 40% keskmisest töötasust) rahul olla, tuleb omal jõul tasuda täiendavalt kogumispensioni sissemakseid. Pensionikindlustuse III sambas osalemine võimaldab tõsta tulevase pensioni suurust 65–70%-ni praegusest palgast.
Eesti pensionisüsteem põhineb korraga mitmel regulatsioonil:
- “Riiklikust pensionikindlustusest” - Riikliku pensionikindlustuse seadus;
- Soodustingimustel vanaduspensionide seadus;
- “Kogumispensionide kohta” - Kogumispensionide seadus;
- “Sotsiaalmaksust” – Sotsiaalmaksuseadus.
Tähtis: alates 1. jaanuarist 2021 alustati riigis pensioniea järkjärgulist tõstmist (kuni 2021. aastani tõuseb see 65 aastani), kasutatakse erinevat tüüpi hüvitisi - kolm sammu. Samuti rakendatakse ennetähtaegset ja edasilükatud pensioni ning rahaliselt soodustatakse edasilükatud lahkumist.
Hüvitiste tüübid
Ühiskondliku stabiilsuse säilitamiseks peab riik tagama pensioni puudega elanikkonna osale, kes ei ole jõudnud pensioniikka ja ei ole füüsiliselt võimeline kindlustusmakseid tasuma.
Hüvitiste liigid jagunevad olenevalt nende määramise asjaoludest mitmesse kategooriasse.
| Pensioni tüüp | Halduskorraldus | Makse tüüp |
|---|---|---|
| Olek (1 samm) | Sotsiaalkindlustusamet | · Vanaduspension, sealhulgas ennetähtaegne, edasilükatud ja sooduspension; |
| · Toitja kaotus; | ||
| · Töövõimetuse (puude) korral; | ||
| · Rahvapension (kui isik on riigis elanud vähemalt 5 aastat, kuid tal puudub kindlustuskogemus); | ||
| Vanematoetus laste kasvatamise eest (iga alates 31. detsembrist 1980 sündinud lapse kohta) | ||
| Kumulatiivne (2. etapp) | Mitteriiklikud pensionifondid (Eestis kohustuslik) | 6% kogunenud töötasust koguneb igakuiselt tulevase pensionäri kontole, mis on avatud mõnes mitteriiklikus pensionifondis. |
| Raha saab kätte alles pärast vanaduspensioni õiguse saamist | ||
| Täiendav hoiuosa (3. etapp) | Kindlustusseltsid ja pangad töötaja valikul | Kogunenud kindlustusmakseid ja teenitud kindlustusmakset saab tasuda igal ajal alates 55. eluaastast. Makse võib olla igakuine või ühekordne (kliendi soovil). |
Pensioniiga
Enamik Euroopa riike on sunnitud järk-järgult tõstma pensionile jäämise vanusevahemikku.
Kuidas see protsess näiteks naaberriigis toimub, seda kirjeldatakse artiklis “Pension Läti Vabariigis”.
Eestis algas see protsess 1. jaanuaril 2021. aastal. Kasv on 3 kuud ja skeem on planeeritud selliselt, et aastaks 2021 on vanuse latt tõusnud 65 aastani.
Muudatused puudutavad 1953. aastal ja hiljem sündinuid.
| Tulevase pensionäri sünniaasta | Pensioniiga |
|---|---|
| 1953 | 63 aastat vana |
| 1954 | 63 aastat ja 3 kuud |
| 1955 | 63 aastat ja 6 kuud |
| 1956 | 63 aastat ja 9 kuud |
| 1957 | 64 aastat vana |
| 1958 | 64 aastat ja 3 kuud |
| 1959 | 64 aastat ja 6 kuud |
| 1960 | 64 aastat ja 9 kuud |
| 1961 ja vanemad | 65 aastat |
Ennetähtaegne ja edasilükatud pension
Täielikule vanaduspensionile on õigus vaid neil, kes on Eestis ametlikult töötanud ja kindlustusmakseid tasunud vähemalt 15 aastat. Vanaduspensioni määramist ei saa tühistada ka siis, kui pensionär jätkab töötamist.
Eestis on võimalus enne kohale jõudmist väljateenitud puhkama minna 
pensioniiga. Ennetähtaegne vanaduspension tuleb kolm aastat enne tähtaega. Sellele saavad minna need, kes vastavad järgmistele tingimustele:
- ametliku töökoha või sissetulekuga füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise puudumine;
- pensionieani on jäänud kolm aastat või vähem;
- Eestis kogutud kindlustuskogemus on 15 aastat või rohkem.
Töösuhte ennetähtaegsel lõpetamisel vähendatakse hüvitise suurust 0,4% iga puudutud kuu (ka mittetäieliku) kohta. Seega 11 kuud varem pensioni saamise soovist teatanud inimesel kärbitakse igakuist pensioni 4,4%.
Ametivõimud soodustavad pensionile jäämise hilinemist (hüvitiste taotlemist pärast täisealiseks saamist), kuna see vähendab riiklike fondide koormust. Hüvitisena pakub riik välja igakuiste maksete suuruse proportsionaalse suurendamise.
Kui inimene lükkab pensionile jäämise kuupäeva edasi, siis Eestis tõuseb vanaduspension iga kuu kohta 0,9% algselt määratud edasilükkamisest. Näiteks 2 aasta töötamise eest pärast vanaduspensioniikka jõudmist (eeldusel, et staažist piisab täismaksmiseks) tõuseb pensioni suurus 21,6%.
Lisaks säilis Eestil õigus saada ennetähtaegset vanaduspensioni inimestele, kes töötavad ohtlike ja kahjulike töötingimustega tööstusharudes. Eestis saab pensionile jäämist edasi lükata varasemale kuupäevale, mis sõltub töövaldkonnast ja töötaja elukutsest:
- 10 aastat varem võivad pensioni saada Eesti Vabariigi Valitsuse määruse "Tegevusliikide ja sooduskutsealade loetelu kinnitamise kohta" nr 206 nimekirjas 1 loetletud spetsialistid;
- 5 aastaks - sama otsuse nimekirja nr 2 esindajad;
- olenemata vanusest, vaid nõutava töökogemuse kogumise faktist, kui isik töötab mõnel staažipensionide seaduses loetletud ametikohtadel.
| Tööhõive tüüp | Minimaalne töökogemus (üldine), aastat | Minimaalne töökogemus, aastat | Pensionile jäämise kuupäev |
|---|---|---|---|
| Nimekiri nr 1 | 20 | 10 | 10 aastat graafikust ees |
| Nimekiri nr 2 | 25 | 12.5 | 5 aastat enne pensioniikka jõudmist |
| Töö politseis, julgeolekuorganisatsioonides ja vanglas | 25 | 12.5 | Olenemata vanusest, vastavalt kogemustele |
| Kaevandustöölised | 25 aastat maapealsete tööde puhul, 20 aastat allmaatööde puhul | ||
| Teenindus mere- ja jõelaevadel | 25 aastat tööd mere- või jõelaevastikus | ||
| Tööhõive tekstiilitööstuses | 25 aastat kogemust sellel erialal | 5 aastat varem kui üldine pensioniiga | |
| Haigete ja puuetega inimeste kasvatajad ja hooldajad | 25-aastane õpetajatöö kogemus või 15-aastane töö eriasutustes | Olenemata vanusest, vastavalt kogemustele | |
| Kunstitöötajad | 20 aastat baleriinidele, tantsijatele ja tsirkuseartistidele, 25 aastat solistidele, koorilauljatele ja nukunäitlejatele | ||
| HIV-nakkusega tervishoiutöötajad | Nakatumisel, kui see tekkis ametiülesannete täitmise tulemusena | ||
| Ühistranspordi töötajad | 25 aastat, eeldusel, et töötaja on töötanud bussi-, trammi- või trollijuhina 400 000 või enama elanikuga linnas. | 5 aastat varem kehtestatud pensionieast | |
Hüvitiste arvutamise kord
Ajavahemikke, mil spetsialist töötas osalise või osalise tööajaga, töökogemuse hulka ei arvestata. Maksed lõpetatakse, kui spetsialist otsustab jätkata tööd mõnes privilegeeritud tööstusharus.
Võttes arvesse läbiviidud reforme, peaks töötav inimene juba praegu mõtlema, millist pensioni talle pärast töökarjääri lõppu Eestis makstakse. Riiklike pensionide seadus näeb ette, et vanaduspensioni kogumise summa koosneb kolmest osast:
- Peamine (põhi) - fikseeritud kõikidele kategooriatele, võttes arvesse iga-aastast indekseerimist alates 1. aprillist 2021, on 191,649 eurot kuus.
- Proportsionaalne - sõltub kogunenud töökogemusest kuni 31. detsembrini 1998, korrutatuna kindlustusaasta maksumusega: kuni 1999. aastani töötatud aastate arv korrutatakse aastahinde määraga - alates 1. aprillist 2021 on see 6,627 eurot. iga tööaasta.
- Kindlustus - sotsiaalmaksu tasumise aastate arv, korrutatuna kehtiva aastahinnanguga (2021. aastal - 6627 eurot).
Sotsiaalkindlustusamet on välja töötanud veebiteenuse neile, kes soovivad eelnevalt arvutada ja teada saada, kui suur on tulevane pension.
Pensionile jäämisel kogunenud hüvitist indekseeritakse igal aastal. Näiteks Eesti keskmine pension 2021. aastal on alates 1. aprillist tõusnud ligi 7% (447 eurolt 481 eurole kuus). Rahvapensioni suurus alates 2021. aasta aprillist on 205,21 eurot.
Kogumisosa maksmine toimub vastavalt pensionifondi või kindlustusseltsiga sõlmitud lepingus sätestatule. See võib olla eluaegse annuiteediga pensionileping või väljamakse teatud perioodiks, mil elu jooksul makstav summa jagatakse toimetulekuaastate arvuga (minimaalne periood on 10 aastat) ja lisatakse riigitoetusele.
Kui kogutud summa on väiksem kui rahvapension korrutatuna 10-ga (pensioni määramisel 2021. aastal on see 2052,10 eurot), saab taotleja nõuda ühekordset väljamakset.
Teises ja kolmandas kindlustusetapis osalemise raames pensionifondi kantud rahalised vahendid on õiguslikult kaitstud organisatsiooni pankrotiriski või tegevuse lõpetamise eest muudel põhjustel.
Aktsiate summa 10 000 eurot on garanteeritud ja seda summat ületav osa tagastatakse koefitsiendiga 0,9. See tähendab, et 20 000-euroselt osakult tagastatakse investorile 10 000 eurot garanteeritud ja 9000 eurot kahaneva koefitsiendiga.
Tehke sotsioloogiline uuring!
Välismaalaste pensionid
Pärast vanaduspensioniikka jõudmist Eestisse elama asunud välismaalased saavad oma teenitud pensioni üle kanda teise riiki.
Abi valikute kaalumisel ja pensioniealiste inimeste Vene Föderatsioonist lahkumise riigi valimisel pakub artikkel "Venemaalt väljaränne: kuhu pensionärile minna".
Vene pensioni Eestis makstakse isikliku avalduse alusel, mis esitatakse enne väljasõitu Vene Pensionifondi elukohajärgsesse filiaali või esitatakse Vene saatkonnale Eestis (Minitri kabineti otsus nr 1386).
Lisateavet välismaal elavate Vene Föderatsiooni kodanike pensioni kogumise registreerimise ja arvutamise nüansside kohta leiate artiklist "Välis elavate venelaste pensionid: mida peaksite teadma aastal 2021".
Pärast 2021. aastat kavandatud maksete puhul on mis tahes riigist pärit saajatele raha ülekandmiseks ühtne kord: ainult Vene rublades kodumaistes pankades avatud kontodele. Aastaks 2021 väljastatakse kõigile Venemaa pensionisaajatele MIR-kaart.
Kui välismaal elav pensionär taotleb toetust enne 2021. aastat, siis saab väljamakse teha väliskontole valuutas, mis tema alalise elukoha uue riigi territooriumil ringleb. Välismaalastest Venemaa pensionisaajatele on elusolemise fakti iga-aastane kinnitus kohustuslik.
Kui teil ei ole õigust saada teises riigis hüvitisi (te ei ole töötanud ebapiisavalt palju aastaid), siis välismaalastele arvutatakse pension Eestis Sotsiaalkindlustusameti andmete alusel. Kui pensionär on osa oma staažist teeninud Venemaal, Ukrainas, Kanadas, Suurbritannias või mõnes EL-i riigis, arvestatakse need aastad kogustaaži hulka.
Järeldus
Tagamaks, et iga Eesti pensionär saaks endale lubada oma tavapärase elatustaseme säilitamist pärast töösuhte lõppemist, propageerivad Eesti võimud aktiivselt ideed osaleda vabatahtlikus pensionikindlustussüsteemis. See võimaldab inimesel hoida oma sissetulekud 65–70% töötasust, samas kui kohustuslik riigitagatis ei ületa tavaliselt 40%.
Eriti puudutab see neid, kes ei kuulu kindlustuse II samba alla (sündinud enne 1983. aastat ega liitunud sellega vabatahtlikult) või välismaalt Eestisse saabunud.
