Hiina suurlinnades tehtud fotodelt on sageli näha, et neid ümbritseb sudu. Ja kuigi hiinlased püüavad selle nähtusega võidelda, pole jõupingutused seni märkimisväärseid tulemusi andnud. Hiinas on sudu põhjustatud mitmel põhjusel ja nende tagajärgedest on peaaegu võimatu kiiresti vabaneda. Samal ajal teavad riigi võimud hästi, et on aeg võtta kasutusele kõige otsustavamad meetmed võitluses tööstusliku uduga, kuna sudu on muutumas ohtlikuks Hiina ühiskonna elule ja edasisele arengule.
Kust tuleb Hiinas sudu?
Hiina määrdunud õhu nähtusel on mitu põhjust. Peamised on seotud tööstusettevõtete tööga, transpordiga, söe kasutamisega energeetikas.
Riigi territooriumil tegutsevad koos kaasaegsete ettevõtetega jätkuvalt sadu tuhandeid poolkäsitöökodasid, vananenud seadmetega väikevabrikuid, millel on negatiivne mõju keskkonnale.
Diisel- ja madala kvaliteediga bensiinimootoriga sõidukite suur arv mõjutab ka atmosfääri. Kui näiteks pealinna tänavatel kehtestati 11 miljoni auto kasutamise piirang, langes õhusaaste Pekingis ligi 10%.
Peamine probleem on aga oma gaasi puudumine ja odava Hiina kivisöe kasutamine. Selle tarbimise tase riigi energiasektoris on 60%, kuigi arenenud riikides on see näitaja 25%. Kuid just kivisüsi muudab tootmise odavamaks, nii et kahjustatud keskkond jääb Hiina majanduse läbimurde kõrvalsaaduseks.
Kuidas mõõta sudu
Väliselt on suitsune udu palja silmaga hästi nähtav, nii et igaüks võib selle tuvastada. Aga kuidas mõõta reostust? On olemas niinimetatud õhukvaliteedi indeks (AQI), mis võib olla vahemikus 0 kuni 500 ühikut. Kõrged määrad viitavad kõrgele õhusaastetasemele.
Hiina õhukvaliteedi indeks on negatiivne. Peaaegu kogu riigi ida- ja lõunaosa on kaardil märgitud tähistega 151–200 ühikut, mis tähendab ebatervislikku õhku: nendes piirkondades seisavad inimesed silmitsi selle negatiivsete tagajärgedega nende tervisele.
Tase 201 kuni 300 tähendab elanikkonnale äärmiselt kahjulikku õhku. Põhjas on ka piirkondi, kus saastetase ületab 300 ja mida peetakse ohtlikuks.
Atmosfääri kvaliteedi mõõtmise mõõteriistad on erinevad, võttes arvesse süsinikdioksiidi sisaldust, kahjulike ainete heitkoguseid. Nende näidud edastatakse veebis spetsiaalsetel saitidel reaalajas. Hiinas on ilmunud ka nutitelefonirakendused, mis edastavad pidevalt teavet õhukvaliteedi kohta.
Sudu mõju tervisele Hiinas
Sudu on väga kaval. Ajakirja The Economist andmetel sureb riigis sudu igal aastal üle pooleteise miljoni inimese, mis moodustab 17% kõigist surmajuhtumitest.
Kopsuvähki haigestumus riigis kasvab ja see on eelkõige häiritud ökoloogia tagajärg. Statistika järgi oli 21. sajandi alguses 100 000 elaniku kohta meestel 49 ja naistel 30 selliste haiguste juhtu. Ja juba XXI sajandi teisel kümnendil olid need näitajad meestel 75, naiste seas 46.
Arvatakse, et Hiina pealinnas elamine ja hingamine on võrdne 2 pakki sigareti suitsetamisega päevas.
Lisaks toob Briti teadlaste sõnul Shanghai, Pekingi ja teiste suurte linnade õhukvaliteet kaasa asjaolu, et imikute sünnikaal langeb üha sagedamini. Ja kõige traagilisem juhtum – kopsuvähk 8-aastasel lapsel – näitab, et õhusaaste ei säästa kedagi.
Kuidas Hiina võimud suduprobleemiga tegelevad
Hiina võimude jaoks on võitlus puhta õhu eest saamas üheks olulisemaks ülesandeks. Kõige keerulisem olukord on Pekingis, mistõttu plaanitakse lähiaastatel vabaneda 300 000 vanaaegsest autost.
Selleks töötatakse välja uusi keskkonnastandardeid, karmistub kontroll kütusekvaliteedi üle ning hiinlastele pakutakse järjekindlalt ühistranspordile ja moodsatele autodele üleminekut. Praegu lubatakse mõnel nädalapäeval teedel sõita paarisnumbritega autodel, teistel paaritute numbritega.
Pealinnas asub ka maailma suurim välisõhupuhasti: torni tippu tungib sudu, alt väljub aga puhas õhk. Paljud koolid ja lasteaiad on varustatud sarnaste, kuid kompaktsemate puhastitega.
Ettevõtetele määratakse kuni 500 000 jüaani (üle 73 500 dollari) suurune trahv, kui nad keelduvad tugeva sudu ajal tootmist peatamast. Rikkumise kordumisel on trahv kahekordne ja väljamaksete ülempiir puudub.
Lisaks investeerib Hiina 2021. aastaks 2,5 triljonit jüaani (umbes 400 miljardit dollarit) taastuvatesse energiaallikatesse, mis kaotab energiasektoris 600 miljonit tonni kivisütt ja vähendab veidi kahjulikke heitmeid.
Millised on sudu tagajärjed tulevikule
Kogu perioodilise tabeli süsinikdioksiidi ja mineraalosakestega üleküllastunud atmosfääri ilmumine Hiina ja teiste riikide suurimatesse linnadesse põhjustab kliimamuutusi. Suured Hiina alad võivad muutuda põlluharimiseks ja üldiselt ellujäämiseks sobimatuks. See põhjustab tohutuid rahvastiku rändelaineid.
Juba täna saab tugeva sudu ajal vabas õhus olla vaid paar tundi päevas ja siis respiraatorimaskiga. Tulevikus võib olukord ainult hullemaks minna.
Juba täna on tekkimas õhumüüjad, kes pakuvad kuni 200 hingetõmbega puhta värske õhu pudeleid. Edasine hapnikupuudus võib viia tervete piirkondade väljasuremiseni.
Teine tõsine probleem on sudu negatiivne mõju loote arengule ja kandmisele ning laste tervisele. Sündimuse poolest kuulus Hiina võib lähitulevikus suuremates linnades silmitsi seista tervete vastsündinute arvu märkimisväärse vähenemisega.
Järeldus
Hiinas, nagu ka mujal maailmas, tekib sudu suuremate linnade ja tööstuspiirkondade kohal. Selle tase ulatub ohtlike väärtusteni. Selline õhkkond põhjustab surmavaid haigusi, on saatuslik lastele, on ohtlik taimedele ja loomadele ning ähvardab tulevikus veelgi suuremaid probleeme.
Hiina ametivõimud teevad jõupingutusi, et selle kohutava nähtusega toime tulla, kuid siiani ei piisa. Hiinlaste tervis halveneb õhusaaste tõttu tõsiselt ning sudu põhjustatud haigustesse suremine suureneb.
