28 aastat möödub päevast, mil Eesti Vabariik eraldus NSV Liidust ja taastas omariikluse. Selle ajaga on väike Balti riik saavutanud muljetavaldavaid tulemusi: elutaseme ja -kvaliteedi, majanduslike ja sotsiaalsete näitajate poolest on Eesti lisaks naabritele - Lätile ja Leedule - edestanud ka Poola ja Tšehhiga. Sellega seoses annab elu Eestis vene immigrantidele võimaluse mitte ainult parandada oma materiaalset heaolu, vaid ka pärast naturalisatsiooniprotsessi läbimist saada Eesti kodakondsus ja saada Euroopa Liidu elanikeks.
Kvaliteet ja elatustase Eestis
Elatustaseme tõus riigis on tihedalt seotud Eesti majanduse arenguga. Eesti SKT kasv on EL-i üks kõrgemaid - 2021. aastal ulatus see 3,9%ni.
Edu põhikomponentideks on ehitus-, töötlev-, transpordi-, aga ka teadustegevuse ja kõrgtehnoloogia valdkonnad.
Sellised riigi traditsioonilised valdkonnad nagu liha-, piima- ja muude põllumajandussaaduste tootmine, räimepüük jt on kaotanud oma endise tähtsuse, andes teed kõrgtehnoloogilisele majandusele.
Samal ajal valitseb riigis terav tööjõu ja välisinvesteeringute puudus, mis suurendab välisimmigrantide võimalusi saada Eestis elamisluba.
Tänu riigi läbimõeldud ja tasakaalustatud poliitikale 
Sotsiaal-majanduslikus sfääris Eesti elatustase pidevalt tõuseb. Mittetulundusühing Social Progress Imperative (USA) andis 54 inimese põhivajaduse, sealhulgas valikuvabaduse, sallivuse taseme ja muu analüüsi põhjal reitingu, milles Eesti sai 100 riigi seas 27. koha.
Riigi kodanike isiklik turvalisus on kõrge. Kuritegevuse tase langeb igal aastal.
Legatumi Instituudi hinnangul on Eesti Vabariik elukvaliteedi ja heaolu poolest maailmas liidritest. Nii on Eesti 2021. aasta lõpu seisuga 175 maailma riigi heaoluindeksis kindlalt 26. kohal, edestades selliseid EL-i liikmeid nagu Slovakkia, Poola, Tšehhi, Itaalia, Leedu, Läti.
Töövõimalused ja palk
Tööjõukriis on mõjutanud pea kõiki Eesti majandussektoreid – ehitust, põllumajandust, teenindusvaldkondi jne. 87%-l Eesti tööandjatest on raskusi mitte ainult kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistide, vaid ka kesk- ja madalama taseme töötajate – programmeerijate, autojuhtide – värbamisega. , arstid.
Kuna EL-i kodanikel ei ole Eestisse tööle minekuga kiiret, tuleb enamik siia tööle soovijatest võõrtöölisi Ukrainast, Valgevenest ja Venemaalt. Selliste sisserändajate töölevõtmise küsimusi kirjeldatakse üksikasjalikult 09.12.2009.a. Välismaalaste seaduse (ZI) artiklites.
GDE viga: viga faili üleslaadimisel – vajadusel lülitage veakontroll välja (404: ei leitud)
SRÜ kodanikel, kellel on vajalik kvalifikatsioon ja kogemused, on võimalus tööandja kutsel seaduslikult töötada:
- Mitte rohkem kui 365 päeva 455 päeva jooksul, hooajatöötajatel - 270 päeva 365 päeva jooksul (art. 106 ZI) lühiajalise töö registreerimisel Politsei- ja Piirivalveametis. Tööandjal on kohustus maksta lühiajalise töö eest brutotöötasu vähemalt viimase aasta keskmise kuupalga (art 107 ZI) ulatuses - 1310 eurot (01.03.2021 - 01.03.2021). Hooajatöötajate töötasu kehtestatakse poolte kokkuleppel.
- Juhtspetsialistina lühiajaliseks tööks ja kuumakse vähemalt keskmise töötasu 2-ga (2620 eurot).
- Töötaja, kellel on kiireloomuline elamisluba kuni 5 aastaks (pikendusõigusega kuni 10 aastat) – artiklid 112, 118 ZI. Samas tuleb kinni pidada aastasest kvoodist (0,1% Eesti elanikkonnast). 2021. aastal oli see 1315 inimest.
Samuti kohustab seadusandlus Eestis elamisluba taotlevaid tööimmigrante valdama eesti keelt vähemalt A2 tasemel (art. 179, 187 ZI).
Võõrtööliste hinnangul on rohkem võimalusi leida kõrgepalgalist tööd nii Tallinnas kui ka vabariigi suuremates linnades Tartus. Olenevalt piirkonnast võib palgatase ulatuda 950-1470 euroni. Riigi keskmine netopalk on 1155 eurot. Töö leidmiseks on kõige parem kasutada mõnda ressurssi www.cvkeskus.ee, www.cv.ee.
Tehke sotsioloogiline uuring!
[yop_poll id = ”14 ″]
Sotsiaalkindlustussüsteem
Eestis on stabiilne sotsiaalkindlustussüsteem, sealhulgas hüvitised. Peamine sotsiaalpoliitika elluviimise eest vastutav organ riigis on Sotsiaalministeerium. Sotsiaalkindlustuse õiguslikke ja organisatsioonilisi aluseid reguleerib 09.12. sotsiaalkindlustusseadus. 2021. aasta.
Sotsiaalkindlustussüsteem hõlmab erinevat liiki materiaalset abi: lastetoetused, töötu abiraha, tugiteenuste osutamine (lapsehoolduspuhkus jne).
Pensionikindlustusega seotud küsimused on reguleeritud 05.12.2001 seaduste "Riikliku pensionikindlustuse" artiklitega.
ja "Kogumispensionide kohta" 14.04.2004
Lisaks kodanikele võivad Eestis pensionile jääda välismaalased, kes on saanud 63-aastaseks (naistel) ja 65-aastaseks (meestel), kes on riigis töötanud vähemalt 15 aastat.
Eesti pensionisüsteemil on kolm sammast:
- riiklik pension, mida haldab sotsiaalkindlustusamet;
- kohustuslik kogumispension (pensionikeskus);
- täiendav kogumispension (kindlustusseltsid, pangad).
Elatusmiinimum Eestis oli 2021. aastal 150 eurot inimese kohta, pensioni põhiosa 191,6 eurot.
Meditsiiniteenus
Eesti tervishoiusüsteem lähtub kohustusliku solidaarsuse ja ligipääsetavuse põhimõtetest. Kõik kindlustatud isikud saavad kvaliteetset arstiabi.
Alates 2001. aastast maksavad Eesti elanikud sissemakseid Eesti Haigekassasse. Kindlustusmakse tasutakse siht brutopalgamaksuna 13%. Ravikindlustus on lastele, pensionäridele, üliõpilastele ja alaealistele tasuta.
Ravikindlustus on ka välisriikide kodanikel, kes töötavad lepingu alusel kauem kui üks kuu või on saanud ettevõtlustegevusest lepingu eest tasu sotsiaalmaksu miinimummaksega kuus.
Rohkem infot ravikindlustuse hankimise kohta leiab haigekassa kodulehelt. Iga kodanik saab minna oma lehele patsiendiportaalis.
Riik, keda esindavad Sotsiaalministeerium ja selle osakonnad – tervishoid ja ravimid – vastutab elanikkonna tervise kaitse strateegiate väljatöötamise ja elluviimise eest ning teostab järelevalvet meditsiiniteenuste kvaliteedi üle.
Arstiabi osutamine vabariigis on detsentraliseeritud. Üheks tõendiks arstiabi kõrgest tasemest on see, et 2021. aastal oli Eesti keskmine eluiga 78 aastat: meestel 73 ja naistel 82 aastat.
Haridussüsteem ja tase Eestis
Eesti haridussüsteem on õigusega riigi uhkus. Õppetöö toimub nii riiklikes kui ka era- ja avalik-õiguslikes õppeasutustes.
Kõik lapsed, kes on saanud 7-aastaseks, peavad läbima kohustusliku põhihariduse (9 aastat). Koolituskulud katab kohalik omavalitsus.
Pärast 9. klassi lõppu on lapsel võimalik omandada keskharidus kolmeaastases gümnaasiumis või astuda kutse-eriõppeasutusse. Õppeasutuste nimekirjaga saab tutvuda kodulehel www.hm.ee.
Koolides toimub õppetöö eesti ja vene keeles (74 kooli). Mitmed erakoolid õpetavad inglise keeles.
Kõrgharidust saab Eestis omandada ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides. Prestiižikamad ülikoolid on Tartu ja Tallinn.
Välisüliõpilastel on võimalik valida üks ingliskeelsetest bakalaureuse- või magistriõppekavadest veebilehel www.studyinestonia.ee, taotleda riiklikke stipendiume. Eesti keele oskus võimaldab välisüliõpilasel õppida mis tahes erialal.
Kliima- ja keskkonnatingimused
Loodust saastavate tööstushiiglaste peaaegu täielik puudumine, aktiivne keskkonnapoliitika, Läänemere rannik, metsarohkus (44% riigi territooriumist), turbarabad (20% territooriumist), üle 7 tuhande jõe ja oja ning 1400 järve on teinud Eestist ühe keskkonnasõbralikuma riigi Euroopas.
Rahvusvahelise organisatsiooni IQAir AirVisual läbiviidud uuringute tulemuste põhjal saavutas Eesti 2021. aastal õhupuhtuse poolest maailmas kõrgeima 4. koha.
Selge mereline kliima tagab kõrge õhuniiskuse ja mõõdukalt külmad talved (rannikul ja enam kui 1500 saarel on alati soojem kui sisemaal) ning üsna jahedaid suvi. Regulaarsed tsüklonid põhjustavad tugevate tuulte ja temperatuurikõikumistega arvukalt sademeid. Merevesi soojeneb augustis kuni 18 kraadini. Eriti sageli sajab vihma Tallinnas.
Eestis elamine: vajalikud kulud
Elukallidus on Eestis võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega keskmine. Toodete ja teenuste hinnad on siin madalamad kui Saksamaal või Prantsusmaal, kuid kõrgemad kui Lätis või Leedus. Elanike ostujõud aga eestlaste kõrgemate palkade tõttu ei lange.
Kallim elu ja kõrgemad hinnad - riigipealinnas Tallinnas, Tartus, kuurortlinnades. Paljud Eesti kodanikud eelistavad sisseoste teha naaberriikides Soomes, Lätis ja Leedus või ostlevad veebis.
Eluase ja kommunaalkulud
Traditsiooniliselt on suurim kuluartikkel seotud majutusega. Oma kinnisvara ostmine välisimmigrantidele saab võimalikuks pärast elamisloa saamist ja oma pangakonto avamist.
Eluasemehinnad on kõrged ja sõltuvad korteri või maja asukohast ja seisukorrast. Kesklinna eluaseme 1 ruutmeetri keskmine maksumus on 2426 eurot, väljaspool keskust - 1601 eurot. Tallinnas kujuneb maksumuseks vastavalt 2593 ja 1743 eurot.
Ühetoalise korteri üürimine kesklinnas läheb maksma 456 eurot, muudes piirkondades - 321 eurot. Kolmetoalise korteri üürimine läheb maksma vastavalt 762 ja 526 eurot.
Igakuised kulud elektrile, küttele, veele, prügiveole 85 ruutmeetri suurusele korterile. m on 169 eurot, piiramatu Interneti kasutamise eest (alates 60 Mbps) - 22,21 eurot.
Toidukorvi maksumus
Toidukulud moodustavad keskmiselt kuni 20% palgast. Toidukaupade hinnad supermarketites Eesti eri piirkondades on ligikaudu ühesugused. Arvukad tutvustused võimaldavad säästa veelgi rohkem. Toodete kvaliteet turgudel on kõrgem, kuid nende maksumus on vastavalt kõrgem.
Põhitoidukaupade keskmised hinnad Eesti supermarketites:
| Toode | Maksumus (EUR) |
|---|---|
| Piim (1 l) | 0.73 |
| päts saia (500 g) | 0.79 |
| Riis (kg) | 1.26 |
| Munad (12 tk) | 1.45 |
| Kodumaine kõva juust (kg) | 6.92 |
| Kanafilee (kg) | 5.17 |
| Veiseliha (kg) | 7.86 |
| Apelsinid (kg) | 1.35 |
| Banaanid (kg) | 1.07 |
| Tomatid (kg) | 1.98 |
| Joogivesi (1,5 l) | 0.6 |
| Kodumaine õlu (0,5 l) | 1.36 |
| Keskklassi veinipudel (0,75) | 7 |
| Pakk Marlboro sigarette | 4.22 |
McMeali ostmine McDonaldsist läheb maksma 7 eurot. Tass cappuccinot kohvikus - 2,58 eurot. Kolmekäiguline lõunasöök kahele keskmises restoranis läheb maksma 40 eurot.
Sõiduhind
Eestit eristab hästi arenenud transporditaristu. Kõik asulad on omavahel ühendatud bussi- ja raudteeliinidega.
Tallinnas ja enamikus riigi maakondades on kohalikel elanikel (sh nende piirides registreeritud välisimmigrantidel) õigus ühistranspordis tasuta sõita. Selle kasutamiseks tuleb neil osta spetsiaalne pilet hinnaga 2 eurot.
Väljaspool elukohta tuleb elanikel tasuda sõidu eest - 1,50 eurot üks suund. Tavalise kuupileti saab osta 21 euroga.
Eesti mentaliteet ja kohalikud traditsioonid
Eesti inimestel on palju jooni, mida võib ainult kadestada. Esiteks on see siiras armastus oma maa, rahva, keele, pärimuskultuuri vastu. Riigipühadel või laulupidudel kannavad paljud maa elanikud traditsioonilisi rahvariideid.
Samas ei vihka eestlased ka teiste rahvaste esindajaid - ei venelasi, ukrainlasi ega valgevenelasi (muidugi kui just Eesti iseseisvust riivata ei püüa).
Elu Eestis on venelaste jaoks üsna mugav – kolmandik riigi elanikest räägib vene keelt. Suhtumine välisturistidesse ja immigrantidesse on lojaalne, välismaa elanikesse - eraldatud ja korrektne.
Eestlased on ausad ja kohusetundlikud, seaduskuulekad, pedantsed ja korralikud, familiaarsust ei tunne ära. Samas saavad kohalikud pärast mitmeaastast tutvust inimest hästi tundma õppinud temaga kergesti kontakti, on südamlikud ja siirad.
Eestis ei soodustata bürokraatiat, puudub korruptsioon ja ebaviisakus. Sugudevahelistes suhetes valitseb võrdsus.
Järelduse asemel
Arvestades kõiki Eestis elamise plusse ja miinuseid, tasub tähele panna, et plusse on palju rohkem. Elul selles väikeses riigis on vene immigrantide jaoks teatav veetlus:
| Eelised | miinused |
|---|---|
| Bürokraatia puudumine | Erinev võrreldes vene mentaliteediga, kohalike elanike külmusega |
| Võimaldavad õigusaktid | Eesti keele keerukus |
| Ökoloogiline puhtus | Jahe ja niiske kliima |
| Kõrged palgad | Elukalliduse tõus |
| Sotsiaalkindlustus | |
| Kõrge elukvaliteet | |
| Eesti kuulumine EL-i | |
| Arenenud infrastruktuur | |
| Oskus rääkida vene keeles | |
| Eluohutus | |
| Vabade töökohtade olemasolu |
