Soomes üürivad paljud inimesed eluaset. Oma korteri puudumises pole midagi häbiväärset: esiteks võimaldab see vajadusel kiiresti elukohta vahetada ja teiseks ei pea ostu-müügi peale kolossaalseid summasid kulutama. Soomes on kinnisvara üürimine tavaline tehing, umbes 25% elanikkonnast elab üürikorterites ja -majades. Seda silmas pidades on suurtes linnades hea ja soodsa eluaseme leidmine suur probleem.
Elamukinnisvara võimalused Soomes
Soomes suhtutakse kinnisvara pikaajalisele üürile veidi teistmoodi. Siin on edukalt tasakaalus eluaset vajava elanikkonna huvid ja üürileandjate huvid, kellest paljud peavad kinnisvara üürimist täisväärtuslikuks äriks. Korterit saab aga üürida mitte ainult eraomanikult, vaid ka vallalt.
Paljudel omavalitsustel on oma elamufond, kust üüritakse kortereid kohalikele elanikele. Munitsipaalelamut peetakse kõige odavamaks, sest seda doteerib riik. Seetõttu ainult:
- Soome kodanikud;
- tähtajalise või alalise elamisloaga isikud;
- isikud, kellel on lubatud riigis viibida vähemalt aasta;
- Soome ülikoolide välistudengid, kellel on lubatud viibida.
Eluruumi eraldamisega tegeleb kohaliku omavalitsuse elamuamet (asuntotoimisto), kuhu tuleb esitada avaldus. Tavaliselt saab seda teha veebis oma elukohajärgse omavalitsuse veebisaidil.
Taotluse menetlemisel arvestatakse taotleja sissetulekuid ja vara ning hinnatakse tegelikku eluasemevajadust.
Juhime tähelepanu, et munitsipaalkorteritesse võib tekkida järjekord. Näiteks suurlinnapiirkonnas (Helsingis, Kouvolas, Espoos) võib korterit oodata mitu aastat, samas kui väikestes provintsilinnades (Mikkeli, Kotka, Savolinna) on ilmselt vabu ruutmeetreid, mis on juba elamiseks saadaval.
Teine võimalus on eraomaniku üürikorterid. Selle leidmine võtab palju vähem aega. Üür tuleb oluliselt kõrgem, kuid objektide arv ja valik palju laiem. Nii-öelda igale maitsele ja värvile.
Need võivad olla tavalised väikesed korterid, möbleeritud korterid ja isegi väike maja linnas. Ärge imestage, kui teile pakutakse valitud korteriga tutvumist, kuid kohtumisele tuleb kaasa veel kakskümmend potentsiaalset üürnikku – see on asjade järjekorras. Seega tuleb üüriotsus teha kiiresti.
Ka jõukad välismaalased tunnevad huvi Soomes väljaspool linna asuvate suvilate üürimise vastu. Üks populaarsemaid valikuid on suvila puhkeküla Saimaa järve kaldal. See pakub külalistele hästi arenenud infrastruktuuri, jahi dokki ja isegi spaakeskust.
Samuti on olemas spetsiaalsed üliõpilaste üürikorterid. Tegemist ei ole ainult ülikoolide ühiselamutega, vaid ka tavaliste väikekorteritega, mis kuuluvad üliõpilaskassadele, üliõpilasühingutele ja korporatsioonidele. Üüritasud on tavaliselt madalamad kui riiklikud eluasemetasud. Rohkem infot nende kohta saab õppeasutusest endast.
Lisaks nendele eluasemevõimalustele on Soomes sellised elamukinnisvara kategooriad nagu:
- Elamisõigusega korter (asumisoikeusmaksu). Koduomandi võimalus, mille puhul külaline maksab ca 15% korteri maksumusest omaniku kontole ja üüri igakuiselt (käyttövastike). Samal ajal saab ta õiguse selles alaliselt elada - omanikul pole õigust sellist üürnikku välja tõsta, mis eristab sellist skeemi põhimõtteliselt üürilepingust.
- Korter on kaasomandis (osaomistusasunto). Korterisse sisenedes tasub kaasomanik 20-30% selle maksumusest, misjärel maksab igakuist üüri 10-12 aastat. Selle aja jooksul kohustub ta lunastama allesjäänud osa omandist, misjärel saab temast ainuomanik.
Kuidas Soomes majutust leida
Lihtsaim viis eluaset leida on eramaaklerist või kinnisvarabüroost. Piisab temaga käenduslepingu vormistamisest (toimeksiantosopimus) ja ta otsib ise sobiva korteri. Üürnikul ei jää üle muud kui kõndida ja valida.
Pange tähele, et selliseid teenuseid saavad pakkuda ainult litsentseeritud kinnisvaramaaklerid ja agentuurid (LKV). Oma teenuste eest võtab kinnisvaramaakler vahendustasu (välityspalkkio), mille suurus lepitakse eelnevalt lepingus kokku. Tavaliselt on vahendustasu võrdne igakuise üüri maksumusega.
Siin on mõned tuntud agentuurid:
- Huoneistokeskus;
- Kiinteistomaailma.fi;
- Lomarengas.
Raha säästmiseks otsige eluase ilma vahendajateta. Kuid pidage meeles, et vähesed soomlased usaldavad välismaalasi ja üürivad eluasemeid ilma kinnisvaramaaklerita.
Infot vaba eluaseme kohta leiab internetist, kohalikest perioodikatest või saad esitada oma kuulutuse korteri otsimise kohta.
Võrgus on palju Interneti-ressursse eraomanike reklaamidega, näiteks:
- rentovi.com;
- etuovi.com;
- op-koti.fi;
- oikotie.fi;
- ovv.com;
- kkv.fi;
- asunnonvuokraus.com.
Lisaks veebiallikatele kasutage trükitud väljaandeid, näiteks:
- Helsingin Sanomat, Keltainen pörssi;
- Ilta-Sanomat;
- Aamulehti;
- Iltalehti;
- Turun Sanomat.
Rendi protseduur
Pärast vajaliku objekti leidmist peavad üürnik ja üürileandja:
- Leppida kokku üürilepingu tingimused, eelkõige üüriperiood, üür ja selle tasumise aeg, eluruumi kasutamise reeglid, üürileandja poolt ruumide seisukorra kontrollimise kord, võimalus ja kulud. remont ja nii edasi.
- Lepi kokku tagatisraha (vuokravakuus). Võib nõuda üürinõuete või muude üürniku lepinguliste kohustuste täitmist. Sellise tagatisraha suurus ei tohiks ületada kolme kuu üürisummat.
- Vajadusel leppige kokku üürniku poolt korteriomandile kindlustuse ostmine, samuti korteri allüürimise võimalus ning arutage läbi muud olulised punktid.
- Sõlmige kirjalik üürileping, milles kirjeldatakse kõiki poolte vahel kokkulepitud tingimusi.
- Viia läbi ühine ruumide ülevaatus ja fikseerida kirjalikult avastatud puudused, puudused ja muud olulised asjaolud eluruumi ja selles leiduvate majapidamistarvete seisukorra kohta ülevaatusprotokolli (säilitatakse kogu üüriperioodi jooksul).
- Teostada korteri ja vajaliku võtmekomplekti üleandmine üürnikule. Korteri üürniku kasutusse andmise hetkest kaotab üürileandja õiguse külastada ruume ilma üürniku vajaduse ja loata. Korteri seisukorra ülevaatus toimub kokkuleppel. Üürnik on alates korteri võõrandamise hetkest kohustatud eluaseme eest hästi hoolt kandma, hüvitades tekkinud kahju, välja arvatud tavaline kulumine.
Olenevalt olukorrast ja olemasolevatest riskidest on üürileandjal õigus nõuda potentsiaalselt üürnikult üürilepingu vormistamiseks järgmisi dokumente:
- pass või muu isikutunnistus;
- elamisluba välismaalastele;
- tõend jooksva töötasu kohta või majanduslikku heaolu kinnitav konto väljavõte;
- maksudeklaratsiooni koopia, mis näitab teile kuuluvat kinnisvara;
- tõend saadaolevate laenude ja olemasoleva krediidiajaloo kohta.
Üürileping Soomes
Üürileping võib olla nii suuline kui ka kirjalik, kuid tingimuste fikseerimiseks on soovitatav sõlmida ainult kirjalikud üürilepingud. Tavaliselt vormistatakse see soome / rootsi / inglise keeles, kuid osapoole soovil saab selle täiendavalt vormistada vene keeles.
Vabas vormis dokumendi vormistamisel ei saa kasutada erivorme ja mitte notari poole pöörduda.Kuid samal ajal peab see tingimata sisaldama:
- lepingupoolte täielikud isikuandmed, märkides ära sünnikuupäeva ja -koha, passi ja muud isikut tuvastavad andmed, sealhulgas telefon ja e-post;
- üüriobjekt - aadress, korteri number, tubade arv, pindala ja muud individualiseerivad sildid, samuti teave muude kasutatavate ruumide kohta, näiteks pööning või parkla;
- üüri suurus, selle tasumise kord ja aeg, sh pangakonto, kuhu raha kantakse, märkimine, üüri tõstmise alused, samuti muud üürniku kanda jäävad kulud;
- tingimus tagatisraha, selle suuruse ja tasumise korra kohta;
- üüritähtaeg, kui leping on kiireloomuline (tähtaega määramata jätmisel sõlmitakse leping tähtajatult);
- üürniku õigused ja kohustused kasutuses oleva vara kasutamisel, korrashoiul ja hooldamisel, edasiüürimise õigus, kolmandate isikute ruumidesse lubamine jms;
- lepingu ennetähtaegse lõpetamise alused, ülesütlemisega seoses väljatõstmisteate saatmise kord;
- muud tingimused, milles pooled on eelnevalt kokku leppinud ja soovivad fikseerida.
Kui te ei soovi ise lepingut koostada, vaadake tüüpvormi siit.
Soomes kodu üürimise kulud
Arusaadavatel põhjustel sõltub eluaseme üürimise hind Soomes piirkonnast, kuhu kavatsete kolida, selle suurusest, seisukorrast, kaugusest asula keskusest ja muudest omadustest.
Kõige kallim eluase on traditsiooniliselt pealinna piirkonnas - riigi lõunaosas. Helsingi ja lähiümbruse munitsipaalkorteri keskmine 1 m2 hind jääb 2021. aastal 13-14 euro kanti. Eraelamu on palju kallim - olenevalt linnast 16-20 eurot 1 m2 kohta. Helsingis on keskmised hinnad palju kõrgemad: stuudiokorterites 26 €/m2 ja korterites 22 €/m2. Suhteliselt soodsalt saab majutust kesklinnavälistes linnaosades - ca 15 eurot/m2.
Nii et Helsingi lähistelt leiab korteri pindalaga 30-50 m2 hinnaga 600-1,2 tuhat eurot. Korterid kesklinnas ja mere ääres on palju kallimad - 1,5-2 tuhat eurot kuus.
Riigi idaosas võite loota odavamale eluasemele. Näiteks Mikkelis leiab korraliku 2-toalise korteri 600-800 euroga. Sarnane hinnapoliitika ja keskregioonis: näiteks Jyväskyläs on raske leida 800 eurost kallimat "kopikatükki" kuus.
Ka Lääne-Soome hinnad on oluliselt madalamad kui pealinnas. Näiteks Vaasast leiab hubase majutuse hinnaga 550 eurot.
Kuid pange tähele, et see on ainult rent. Lisaks sellele võib üürnikule lepinguga määrata muid kulusid, eelkõige:
- tasu elektri eest - kuus ca 30-40 eurot (rentnik peab iseseisvalt sõlmima lepingu elektrivarustusorganisatsiooniga);
- tasu veevarustuse eest - olenevalt arvesti olemasolust võib see maksta 10-20 eurot kuus inimese kohta;
- korteri kindlustuspoliisi ostmine - ca 100 eurot aastas;
- küte - lisaks tasutakse ainult siis, kui tegemist on eramajaga, tsentraalse küttesüsteemi olemasolul sisaldub selle maksumus tavaliselt üüris;
- pesu, parkimise, saunade jms eest tasumine.
Kust saada eluasemealast nõu
Kui üks lepingupooltest vajab üürikorterit otsides või registreerides eluasemealast nõu, saab seda hõlpsasti hankida kohalikust tarbijaliidust (Suomen Kuluttajaliitto). Kaks traditsioonilist liiduga suhtlemise kanalit on laialt levinud:
- telefonil 09-454 22 130 teisipäevast reedeni 10-12 ja 17-19 (kõikide riigi piirkondade jaoks kohalike ettevõtete tariifidega);
- Interneti kaudu: e-posti teel [email protected] või tarbijaliitto.fi veebisaidil olevate vormide kaudu.
Konsultatsiooni saab tasuta. Sertifikaate ja muud vajalikku abi eluaseme leidmisel ja üürimisel saab lisaks Tarbijaliidule ka Kodumajandusliidult (Marttaliitto) ja Pagulasabilt (Suomen Pakolaisapu).
Ärirendi objektid Soomes
Elukondliku kinnisvara kõrval on väga populaarne ka ärikinnisvara. Need on traditsiooniliselt büroohooned, laod, kauplused ja toitlustusasutused ning muu ettevõtluses kasutatav kinnisvara.
Selle hinnad kujunevad lähtuvalt kinnisvara tüübist, pindalast, kasutuse iseloomust ja loomulikult piirkondlikust asukohast. Traditsiooniliselt on riigi lõunaosas ja ärikeskuses hinnad kõrgemad.
Näiteks väike 30 m2 suurune kaubanduspind pealinna elamurajoonis maksab keskmiselt 1000 eurot kuus. 60 m2 suurune kauplus antakse rendile keskmiselt 1,5-1,7 tuhande eest.Väike 50-70 m2 suurune kontor maksab 1,2 tuhat eurot, samas kui Slovolinnas või Mikkelis maksab samalaadne kontor vaid 450 eurot ja Turus - umbes 600 eurot.
30 m2 suurune hea asukohaga väike kauplus Turus hakkab samuti maksma umbes 1000 eurot kuus.
Tootmis- ja laoruumide puhul ilmnevad erinevas järjekorras hinnad. Näiteks suur ca 1000 m2 pindala oma kontorite ja hiiglasliku garaažiga Turu äärelinnas maksab 10 000. Helsingist 80 km kaugusel asuv väike tööstushoone pindalaga 300 m2 maksab 1700 eurot kuus.
Üürilepingud väljastatakse samal viisil kui eluruumi üürilepingud:
- Sobiva ruumi otsimine on pooleli.
- Selle üürimiseks esitatakse avaldus.
- Omanikuga käivad läbirääkimised hinna, renditingimuste ja muude tingimuste osas.
- Tehakse ühisülevaatus, koostatakse ülevaatuse akt.
- Pooled sõlmivad üürilepingu, ruumide võtmed antakse üle üürnikule.
Sobiva valiku leiate ülalnimetatud spetsialiseeritud veebisaitidelt, aga ka ärikinnisvara haldamiseks nõustamisteenuseid pakkuvate spetsialiseerunud ettevõtete veebisaitidelt.
siin on mõned näidised:
- tuloskiinteistot.fi;
- ruumides.fi;
- toimitilat.oikotie.fi.
Oma kinnisvara väljaüürimine
Lisaks otse ärikinnisvarale ehitatakse äritegevust ka elamukinnisvarale, mida renditakse. Selle võimaluse kasumlikkus on 3-5% aastas eluaseme maksumusest, kuigi selle suurus sõltub ka kinnisvara tüübist.
Kui viibite püsivalt väljaspool Soomet, saate haldamise usaldada kinnisvarabüroole või eramaaklerile. Kui tegemist on lühiajaliselt üüritava kuurordi kinnisvaraga, haldab seda spetsiaalne ettevõte, mis tegeleb ka hoolduse ja käitamisega.
Lisaks on kodanikele kinnisvara müüvatel suurtel eraarendajatel võimalik pakkuda müüdava eluaseme garanteeritud üürimist tähtajatult.
Üürnikke saate otsida ka ise: elamukinnisvara üürimise saitidel on majaomanikele spetsiaalne tasuline valik, näiteks "otsi üürnikku 8 nädala pärast". Kui ressurss ei vasta tähtajale, tagastatakse vahendustasu üürileandjale.
Igal juhul peab ta:
- veenduge potentsiaalse üürniku maksevõimes, sh uurides tema krediidiajalugu;
- küsida soovitusi oma eelmistelt üürileandjatelt;
- leppida üürnikuga läbi tagatisraha ja kindlustus;
- teavitama üürnikku võimalikest teostatavatest remonditöödest;
- selgitage, kas korteris võib olla lemmikloomi, suitsetada ja nii edasi.
Oma kinnisvara ostmine Soomes
Kinnisvaraks peetakse traditsioonilises mõttes vaid maju ja maad, näiteks ehituseks. Korterid on formaalselt vallasvara.
Kõik arendajatelt korterelamud kuuluvad elamuaktsiaseltsidele, kellele kuulub majaalune maa. Igale korterile määratakse aktsiate arv, seega on korterite omanikud ZhAO aktsionärid, mitte kinnisvara omanikud.
Üldiselt toimub eluaseme soetamise protsess pärast sobiva valiku valimist mitmes etapis:
- Objekti broneerimine ja kontrollimine: korteri seadusliku puhtuse, seisukorra kontrollimine, varjatud puuduste otsimine, arvelduskonto avamine, eellepingu vormistamine ja tagatisraha (3-5% maksumusest, kuid mitte vähem kui 2 tuhat eurot).
- Kinnisvarabüroos või pangas müügilepingu sõlmimise eelduseks on notari kohalolek.
- Kinnisvara maksumuse tasumine + kinnisvaramaakleri ja notari teenused + omandi ülemineku maks 2-4%.
- Õiguste ülemineku registreerimine kohtus (v.a korterid). Korteri õigused registreerib maja haldaja.
Järeldus
Soomes on palju võimalusi eluaseme rentimiseks nii eraomanikelt kui ka munitsipaal- ja muudest doteeritud fondidest. Tavapärane on üürikorterite otsimine kinnisvarabüroode kaudu või iseseisvalt spetsialiseeritud saitidel ja trükimeedias.
Korteri üürile andmine vormistatakse alati üürilepinguga, kus on kirjas üüri suurus, kehtivusaeg (muidu loetakse tähtajatuks), kohustusliku tagatisraha suurus, kindlustuse ostmise vajadus ja muud üüritingimused.
Üürnikult võidakse lisaks üürile tasuda ka kommunaalmaksed nagu elekter, vesi ja küte.
