Saksa valitsus on aastakümneid teinud palju pingutusi, et ehitada riiki tõeline sotsiaalne paradiis. Täna saavad kõik abivajajad FRV-s vajalikku abi. Need, kes jäid ilma püsiva tööta, pole erand. Riik hoolitseb nende eest, makstes Saksamaal töötutele toetusi, mille suurus 2021. aastal on esmavajaduste katmiseks üsna võimeline. Toetust saavad taotleda mitte ainult need, kes on töötanud, vaid ka need, kellel objektiivsetel põhjustel puudub töökogemus.
Saksa tööturg
Saksamaa tööturu soodsa arengu kohta on juba mitu aastat teatanud Föderaalne Tööhõiveamet (Bundesagentur für Arbeit, BA). Tööga hõivatute osakaal kasvab jätkuvalt ning nõudlus tööjõu järele kasvab iga kuuga.
VA andmetel oli 2021. aasta septembri seisuga föderaalsüsteemis registreeritud 834 tuhat vaba töökohta, mis on 61 tuhat rohkem kui aasta varem. Kasvab ka hõivatute arv, mis ületab 45 miljonit inimest.
Kasvavad ka tavaliste sakslaste sissetulekud. Saksamaa ettevõtete täistööajaga töötajate keskmine palk oli föderaalse statistikaameti (Statistisches Bundesamt) andmetel 2021. aastal 3771 eurot, mis on 68 eurot kõrgem kui aasta varem.
Nagu varemgi, on palkades tõsised piirkondlikud erinevused: mõnes piirkonnas võib see ulatuda kuni 25%ni. Suurimad tulud on tervishoiuasutuste töötajatel (6,8 tuhat eurot), pangajuhtidel (5,7 tuhat eurot) ja inseneridel (5-5,7 tuhat eurot).
Tööpuudus Saksamaal ja Euroopas
Saksamaa tööturu soodsa arengu taustal väheneb ka töötuse määr riigis. Näiteks 2021. aasta septembris kordus VA andmetel ajalooline miinimum pärast taasühendamist: töötuse määr oli 5% ja töötuna oli registreeritud umbes 2,256 miljonit inimest. Aasta varem oli töötuid 192 tuhande võrra rohkem.
Keskmistest aastanäitajatest on veel vara rääkida: sügisel on tööturul elavnemine (juulis-augustis oli tööpuudus 5,1-5,2%), mistõttu töötute arv ilmselt jätkab kahanemist.
Arvestades olemasolevaid numbreid, on 2021. aasta oktoobri keskmine aga 5,3%. Pange tähele, et ILO metoodika järgi arvutatud töötuse määr on veelgi madalam ja ulatub 3,4%-ni ehk 1,47 miljonini.
Sellised tendentsid ei saa jätta Saksa ametnikke rõõmustama. Isegi suure välismigrantide sissevoolu korral õnnestub neil säilitada kõrge tööhõive tase, vähendades aasta-aastalt töötuse määra riigis. Sarnaseid suundumusi on täheldatud ka teistes ELi riikides.
Seega oli EL-is Eurostati hinnangul (ILO metoodikat kasutades) 2021. aasta augusti seisuga finantskriisi järgse viimase 10 aasta madalaim töötuse määr. Nende keskmine näitaja oli 6,8%, mis on madalaim alates 2008. aasta novembrist.
Ainult Tšehhi Vabariik (2,5%), Poola (3,4%), Ungari (3,7%) ja Holland (3,9%) suudavad täielikult võrrelda Saksamaaga (3,4%). Näiteks Austrias on töötuse määr 4,8%, Belgias - 6,5%, Soomes - 7,6%, Prantsusmaal - 9,3%, Itaalias - 9,7%, Hispaanias - 15,2%. Antiliider on Kreeka, kus töötuse määr ulatub 19,1%-ni.
Kõik see teeb Saksamaast ühe edukama riigi võitluses tööpuuduse ilmingutega tööturul. Ja sellel on üsna objektiivsed põhjused.
Riigi võitluse meetodid tööpuuduse vastu
21. sajandi alguses koges Saksamaal tõsiseid raskusi tööpuudusega. Keskmised näitajad ei langenud alla 11-11,7%. Täna on olukord palju parem. Kuid ühest ja maagilist lahendust polnud – aastatel 1998-2005 läbi viidud tööturureformid aitasid olukorda parandada. Need kehtivad tänaseni.
Vaatleme peamisi meetmeid, tänu millele sakslased edukalt tööpuudusega võitlevad:
- Esiteks vähendati töötutele hüvitise maksmise tähtaega – 32 kuult 12 kuule. See kaotas pikaajalise tööpuuduse ja pani inimesed kiiremini tööd otsima.
- Teiseks võeti kasutusele institutsioon "minijobs" (Minijobs). See on omamoodi osalise tööajaga töötamine, osalise tööajaga töö, kus inimesed saavad töötada 1-2 kuud ja samal ajal on kategooria, millele on ette nähtud soodusmaksurežiim. Tänapäeval annavad sellised töökohad tööd umbes 12 miljonile inimesele.
- Kolmandaks viidi läbi palgaläbirääkimiste detsentraliseerimine ettevõtte tasandil. See on olnud paljude töötajate jaoks võtmehetk täistööajaga tööle naasmisel.
- Neljandaks rakendab IA mitmesuguseid tööhõive edendamise ja edendamise programme:
- Piiratud aja jooksul maksab IA tööandjatele omamoodi lõimumistoetust, mis kompenseerib osaliselt "madalama tootlikkusega" palgatud töötute tööjõukulusid;
- BA toetab ka noorte spetsialistide praktikat ettevõtetes nende valitud erialal koolituseks;
- toetusi antakse ka töötajate ümberõppeks WeGebAU programmi kaudu. Selline programm on mõeldud madala kvalifikatsiooniga töötajatele ja pensioniealistele töötajatele;
- toetusi antakse ka puuetega inimeste töötasustamise rahastamiseks (osaliselt või täielikult kuni kolmeks kuuks) ja neile töökohtade sisustamiseks;
- lisaks edendab IA pagulaste tööhõivet. Programm on suunatud noortele kuni 25-aastastele migrantidele, kes on läbinud tööturuteenistuse koolituse, saavad valida endale huvipakkuvad erialad ning läbivad praktikat erinevates Saksamaa ettevõtetes.
Vaatamata kõigele sellele on Saksamaa tööturg jätkuvalt seadusandja ja võimude poolt rangelt reguleeritud. See võimaldab säilitada tasakaalu ettevõtjate ja kodanike huvide vahel. Selle üks silmatorkavamaid ilminguid on rahaline abi, mida töötud taotlevad.
Mõelgem välja, milliseid sotsiaaltoetusi saavad tööta jäänud isikud. Peamised Saksamaa toetuste liigid on Arbeitslosengeld I (ALG-I) ja Arbeitslosengeld II (ALG-II). Vaatleme neid üksikasjalikumalt ja vaatame, kuidas need erinevad.
Arbeitslosengeld I töötushüvitis (ALG-I)
ALG-I maksed on peamine kasu, millele suurem osa töötavast elanikkonnast töökaotuse korral loodab. Sisuliselt ei ole see toetus, vaid pigem kindlustusmakse, mille kodanik sai oma sissemaksete ja tööandja sissemaksete arvel teenida töötamise ajal.
Tasuvad ALG-I BA hallatavast kindlustusfondist. Sellist toetust makstakse kodanikele sõltumata sellest, kas neil on sääste ja muid rahalise olukorra tunnuseid.
Töötu abi regulatsioon on läbi sotsiaalseadustiku (SGB III) III osa §-des 136-144. Mõelgem, millistel tingimustel ALG-I laetakse.
ALG-I tekketingimused
SGB III § 137 kohaselt on õigus saada töötushüvitist isikul, kes vastab kolmele põhitingimusele:
- on töötu;
- VA-s töötuna arvel;
- täidab kvalifikatsiooniperioodi nõude.
SGB III § 138 kohaselt võib töötuks tunnistada iga tööloaga kodaniku või välismaalase, kui ta on kaotanud töö (või kaotab peagi), teeb jõupingutusi töö leidmiseks või kui tema tööaeg on alla 15 tunni nädalas. . See tähendab, et Saksamaal töötavatele venelastele, kui nad vastavad muudele tingimustele, on juhend saadaval ka.
Sel juhul peab töötu olema VA-s arvel. Selleks peab ta iseseisvalt tööturuametisse ilmuma, esitama avalduse ja registreeruma.
Seda tuleb teha võimalikult varakult: 3 kuud enne kavandatud töölt lahkumist või kolme päeva jooksul pärast tööandjalt koondamisteate saamist.Kui neid tähtaegu rikutakse või töötaja lahkus töölt omal tahtel ilma nähtava põhjuseta, võidakse hüvitis külmutada. Esimesel töötuse päeval peate isiklikult VA-sse ilmuma
Teine tingimus on kindlustusmaksete tasumine (Versicherungspflichtige Beschäftigung). Hüvitist saavad taotleda vaid need töötajad, kelle palgalt tasuti kindlustusmakseid.
Viimane põhitingimus on töö kvalifikatsiooniperiood. SGB III §-de 142–143 kohaselt pidi töötaja hüvitiste saamiseks olema ametlikult tööl ja tasunud viimase kahe aasta jooksul vähemalt 12 kuud kindlustusmakseid.
Seetõttu peab ALG-I saamiseks abikõlblik isik:
- Registreeruge BA-s vähemalt 3 kuud enne kavandatavat töötuks jäämist või 3 päeva jooksul pärast koondamisteate saamist. Saate seda teha võrgus.
- Esimesel töötuse päeval tulge isiklikult lähimasse töö- ja tööbüroo kontorisse ja teavitage endast oma inspektorit. Lähima VA esinduse aadressi ja kontaktid leiate siit. Teil peab olema kaasas:
- isikutunnistus või pass, millel on märge elamisloale;
- sotsiaalkindlustuskaart;
- kirjalik tõend töölepingu lõpetamise kohta;
- kokkuvõte.
- Büroos väljastatakse töötule töötu abiraha taotlemise vorm. Teise võimalusena saab selle esitada veebis.
ALG-I suurus
Töötu abiraha suurus sõltub kolmest võtmetegurist: viimase aasta keskmine töötasu, lapse olemasolu ja maksuklass, kuhu töötu kuulub. Seega on põhimäär SGB III § 149 kohaselt 60% keskmisest palgast.
Kui töötul on vähemalt üks laps (või töötu abikaasal on selline laps, eeldusel, et nad elavad koos) ja saab selle eest toetust, tõuseb toetuse põhisumma 67%-ni. See pole aga lõplik arv, suur tähtsus on maksuklassil.
Näiteks töötaja, kes teenib 2000 eurot kuus, kellel ei ole lapsi ja on 1. maksuklassis (näiteks ei ole abielus), saab ALG-I iga kuu 820 eurot.
Kui ta on abielus (III maksuklass), on hüvitise suuruseks 933 eurot. Pealegi, kui tal on laps, siis 2021. aastal on summa juba 1042 eurot. Täpse arvutuse jaoks kasutage BA spetsiaalset kalkulaatorit.
Ajavahemik, mille eest SGB III § 147 kohaselt hüvitist makstakse, sõltub töötaja vanusest (mõjutab pärast 50. eluaastaks saamist) ja tööstaažist, mille jooksul kindlustusmakseid maksti. See võib olla 6 kuni 24 kuud. Konkreetse ajavahemiku saab arvutada alloleva tabeli abil.
Igal juhul teeb Agentur für Arbeit individuaalse kalkulatsiooni, seetõttu soovitame täpsemate arvude saamiseks pöörduda lähima esindusse.
Juhime tähelepanu, et BA-l on õigus blokeerida hüvitiste maksmine, kui keeldute pidevalt agentuuri pakutavatest vabadest töökohtadest, ei osale soovitatud töösuhetes, ei suuda tõestada, et otsite uut tööd või ei teavitanud asutus töölevõtmise fakti kohta.
ALG-I saamisel osalise tööajaga töö
Vastavalt SGB III §-le 155 on töötul õigus töötu abiraha saamise ajal teenida lisaraha, näiteks Minijobsi mudelit kasutades. Kui tema sissetulek jääb alla 165 euro, siis ALG-I suurus ei muutu. Kui see on suurem, arvutab Agentur für Arbeit tekkinud tööjõukulud (reisimine, toit, töömaterjalide ostmine jne), lahutab selle tulust ja vähendab saadud vahe võrra hüvitist. Samas arvatakse tulu summast algselt mittemaksustatavana maha ka summa 165 eurot.
Näiteks sissetulek osalise tööajaga töölt saab olema 450 eurot, kulud 100 eurot, ALG-I suurus 1042 eurot.
450 - 165 - 100 = 185 eurot.
1042 -185 = 857 eurot - ALG-I summa, mis tasutakse edaspidi.
Töötu hüvitis ALG-II
ALG-II on klassikaline näide sotsiaalabist - toetusest, mida makstakse töötute miinimumvajaduste ja toimetulekupiiri katteks. Selline toimetulekutasu peab SGB II § 20 järgi katma vajaduse toidu, riiete, hügieenitoodete, elamis- ja elamistingimuste tagamise, kommunaalkulude tasumise, aga ka normaalse osalemise ühiskonna sotsiaalses ja kultuurielus.
ALG-II registreerimise tingimused
Õiguse taotleda töötu sotsiaaltoetust saavad:
- töötud, kellel puudub ALG-I saamiseks vajalik töökogemus;
- töötud, kes saavad ALG-I, kuid hüvitis on väiksem leibkonna minimaalsete vajaduste katmiseks vajalikust summast;
- töötavad kodanikud ja välismaalased, kelle tööjõutulu jääb alla toimetulekupiiri.
Iga sellise abi saaja peab olema 15–60–67-aastane (enne pensioniikka jõudmist), elama Saksamaal ja olema töövõimeline (vähemalt 3 tundi päevas).
Seega on õigus ALG-II-le ka elamisloaga välismaalastel (erandiks on see, kui nad viibivad Saksamaa Liitvabariigis ainult tööd otsimas), pagulastel, varjupaigataotlejatel, kodututel ja muudel haavatavatel ühiskonnakihtidel. , kui nad ei kuulu ühte või teise hüvitiste kategooriasse: pensionärid, puudega inimesed ja muud puuetega inimesed saavad muid hüvitisi.
ALG-II taotlemiseks peab taotleja võtma ühendust lähima tööjõukeskusega.
Saksamaa piirkondade aadressid ja kontaktid leiate siit. Toetuse taotlemiseks esitab toetuse saaja avalduse, millele lisab isikut tõendava dokumendi, sotsiaaltoetuse kaardi, samuti täiendava rahalise abi vajadust kinnitavad dokumendid.
ALG-II suurus
ALG-II kogusuuruse määravad mitmed kriteeriumid, sealhulgas saaja vanus, tema perekonnaseis ja erivajaduste olemasolu. 2021. aastaks on ALG-II töötutoetuse põhisumma:
- 416 eurot - üksik täiskasvanud, üksikvanemad, samuti täiskasvanud koos alaealise abikaasaga;
- 374 eurot - isikutele, kes on abielus või partnerluses;
- 332 eurot - alla 25-aastastele;
- 316 eurot - alaealistele;
- 296 eurot - alla 14-aastastele;
- 240 eurot - alla 6-aastastele lastele.
Lisaks sellele rahale eraldatakse inimesele vahendeid üüri ja kütte eest tasumiseks. Nende suurus sõltub elukohapiirkonnast ja vastab seal kehtestatud standarditele.
Lisaks nimetatud summadele võib toetuse saaja saada riigilt täiendavat abi, näiteks juhul, kui selle põhjuseks on täiendavad kulutused ravile, imikutoidu eritoidu ostmisele, on seotud lapse sünnitamise või koolitamisega. Konkreetse suuruse arvutamiseks kasutage spetsiaalset kalkulaatorit.
Erinevalt ALG-I-st võetakse ALG-II suuruse arvutamisel arvesse inimese sularaha ja rahaliste vahendite olemasolu pangakontodel, kinnisvara ja kallist vallasvara, väärtpabereid ja isegi lähedaste rahalist abi.
ALG-II võib nimetada ametisse määramata ajaks; esimest korda määratakse ta ametisse 12 kuuks. Pärast seda peab saaja uuesti ühendust võtma tööhõivekeskusega – nad kontrollivad hüvitise määramist tingivate asjaolude olemasolu, misjärel teeb otsuse.
Tavaliselt tuleb seda abi uuendada iga 12 kuu järel. Pärast kokkusaamist tasutakse seda igakuiselt ette, st iga järgmise kuu eest.
Kõrvaltulude mõju ALG-II-le
Sotsiaaltoetuse saajal on õigus saada ka lisatulu. Kuid need ei mõjuta ALG-II suurust ainult siis, kui nende suurus on alla 100 euro kuus. Kui lisatulu on suurem, vähendab see hüvitise suurust.
Mida suurem on täiendava sissetuleku suurus, seda suurem summa sellest summast vähendab hüvitise suurust. Mahaarvamise arvutamiseks kasutage allolevat tabelit
Näiteks kui lisatulu on 350 eurot kuus. 350-100 = 250 eurot -20% (50 eurot) = 200 eurot. Seega väheneb toetuse suurus 200 euro võrra.
Muu sotsiaalabi töötutele
Lisaks ülaltoodud töötu abirahale on töötutel või osalise tööajaga inimestel võimalik saada mitmeid muid riigipoolseid toetusi. Allolev tabel aitab teil nendega lühidalt tutvuda.
| Toetused | Ametisse määramise alus | Subsiidiumi summa | Tähtaeg |
|---|---|---|---|
Einstiegsgeld | Määratud ALG-II abisaajatele, kes soovivad tegeleda ettevõtlusega või uuesti tööle asuda. | 50% ALG-II-st | Kuni 2 aastat |
Gründungszuschuss | Määratud ALG-I saajatele, kes soovivad äri teha | 300 eurot nii enne kui ka pärast ALG-II makse lõppu | 15 kuud |
| Kurzarbeitergeld | Määratud isikutele, kes töötavad ajutiselt või osalise tööajaga | Kuni 60% täis- ja osalise tööajaga töötasu vahest | Kuni 2 aastat |
| Bildungsgutschein | Määratud isikutele, kes läbivad koolitust, sealhulgas ümberõpet | Koolituskulude summas |
Pange tähele, et neid hüvitisi, sealhulgas töötushüvitisi, ei määrata pagulaste, PP, puuetega inimeste ja pensionäride abi saajatele ega ka muudele elanikkonna kategooriatele.
Ravikindlustus töötutele
Ilma ravikindlustuseta ei saa te Saksamaal elada. Kindlustust teostavad riigis kahte tüüpi haigekassad (Krankenkasse) - era- ja riiklik.
Riigikassa klientideks on kohustatud asuma kõik, kes teenivad aastas alla 54,9 tuhande euro ehk suurem osa elanikkonnast. Ravikindlustuse kulud on tohutud - 15,5% aastasest brutotulust, millest poole katab traditsiooniliselt tööandja. Aga mis siis, kui inimesel ei ole sissetulekut ja ta on töötu staatuses?
Sel juhul katab kohustusliku kindlustuse kulud Töö- ja Tööhõiveamet, kes maksab töötutele hüvitisi. Samas pakub kindlustusteenust jätkuvalt sama kindlustusselts, mis enne töötust.
Kui aga ALG-I saajate puhul katab BA tasud täielikult, siis ALG-II puhul vaid osaliselt.
Kas töötushüvitis on elamiseks piisav?
Paljusid huvitab, kas töötu abirahana makstava raha eest on võimalik ära elada. Arusaadavatel põhjustel ei saa mõlemad tululiigid täielikult katta saamata jäänud töötulu.
ALG-I, kuna selle suurus on kõrgem, saab selle ülesandega paremini hakkama. Selle saajad saavad täielikult katta oma leibkonna toidu- ja kommunaalmaksete vajadused ning saavad endale isegi riideid lubada. Selle rahaga ei saa te midagi edasi lükata ega puhkusele minna. Piiratud maksete suurus ja tähtaeg innustavad kodanikke uut tööd otsima.
ALG-II saajate jaoks on see keerulisem, kuna nende kasu on väiksem. Kuid isegi nemad suudavad täielikult katta toidu, kommunaalteenuste ja isegi riiete kulud - toetuse suurus arvutatakse spetsiaalselt nendel eesmärkidel.
Järeldus
Kõigil Saksamaa töötutel, sealhulgas välismaalastel, on õigus saada töötushüvitist – selleks peavad nad olema registreeritud kohalikus tööhõivekeskuses. Kui neil oli varem töökoht ja nad maksid kindlustusmakseid, on neil õigus saada ALG-I töötuskindlustust. Selle suurus on tavaliselt 60% tööjõu sissetulekust.
Kui saadud summa on väiksem toimetulekupiirist või töötul pole varem tööd olnud, on tal õigus saada ALG-II töötutoetust. Selle suurus on palju väiksem ja katab ainult saaja esmased eluvajadused.
