Tollireeglid Eesti piiri ületamisel

Pin
Send
Share
Send

Vaevalt Eesti tollieeskirjad kogenud turiste üllatavad - riik on osa EL-ist, mistõttu kehtivad piiriületuse ning asjade ja kaubaveo reeglid Schengeni ala reeglite järgi. Kuid olenevalt piiriületusviisist on ka mõningaid keerulisi nüansse. Näiteks autoga sõites kasutatakse ühtset järjekorra infosüsteemi. Allpool selgitame välja, millises järjekorras on vaja piiri ületada, mida saab teha tasuta ja mille eest peate maksma.

Mida on vaja Eesti piiri ületamiseks

Eesti piir on Euroopa Liidu välispiir, mistõttu selle ületamine toimub Schengeni reeglite kohaselt. Ükskõik, millises järjekorras väljastpoolt EL-i pärit välismaalane Eesti piiri ületab, peab nende sõnul tal kindlasti kaasas olema:

  • Kehtiv pass, mis kehtib vähemalt 3 kuud pärast kavandatud Schengeni alalt lahkumise kuupäeva. Sellisel juhul peab dokument olema välja antud viimase 10 aasta jooksul.
  • Eesti või mõne muu Schengeni riigi väljastatud viisa tempel või elamisluba. Samas võivad osade riikide kodanikud Eesti piiri ületada ilma viisata, näiteks Ukraina ja Gruusia kodanikud. Täielik riikide nimekiri on siin.
  • Reisipilet, hotellibroneering, muud reisi eesmärki ja kestust kinnitavad dokumendid.
  • EL-s kehtiv ravikindlustuspoliis.
  • Välismaalase kulude katteks kogu Eestis viibimise aja sularaha või kaardil olev rahasumma.

Piiri- ja tolliteenistusel on õigus kontrollida nimetatud dokumentide olemasolu ja reisija pagasit. Kui ta ei täida kohustuslikke nõudeid, võidakse riiki siseneda.

Eesti tollivormistus

Schengeni tsooni tollieeskirjad mitte ainult ei reguleeri välismaalast keelatud ja piiratud kauba vedamise osas, vaid kehtestavad ka nõuded nende deklareerimisele. Samas erineb Eesti piiri ja tolli läbimise kord sõltuvalt kasutatavast transpordiliigist.

Reisijate tollivormistus lennujaamades

Lennukiga Eestisse saabudes läbivad välismaalased lennujaamades tolliprotseduurid.

Väljastpoolt EL-i Eestisse saabuvatel lennureisijatel on lubatud riigisiseseks mitteäriliseks kasutamiseks vedada kaupu kokku 430 euro ulatuses. Piirang ei kehti sularahale – reisija võib vabalt kaasas kanda kuni 10 tuhande euro suuruse summa samaväärses valuutas.

Näidatud summade ületamisel peavad kauba ja raha omanikud deklareerima kaasas olevad asjad. Kuidas seda teha, räägib üksikasjalikult Eesti tolli ametlik veebisait.

Deklaratsiooni täitmiseks on kolm vormi: elektrooniline, suuline ja kirjalik. Elektroonilise deklaratsiooni peab välismaalane esitama 3 päeva enne piiriületust. Seda saab teha Maksu- ja Tolliameti elektroonilises keskkonnas (vajalik on tuvastada ID-teenuste või internetipanga kaudu) või kui sellele ligipääs puudub, siis läbi eriteenuse.

Lisaks elektroonilisele vormile on lubatud kaupa ja raha deklareerida suuliselt või kirjalikult. Peate tolliametnikele esitama reisija deklaratsiooni, mis on allkirjastatud oma käega.

Mõlemal juhul peate tolliteenistusele esitama deklareeritud kaubad, samuti dokumendid nende koguse ja väärtuse kohta.

Tollieeskirjad näevad ette ühe kahest koridoritüübist, mille kaudu reisija saab tollikontrollitsoonist lahkuda:

  1. Rohekoridor tuleb valida juhul, kui reisijal ei ole deklareeritavat kaupa ega raha.
  2. Punase kanali tuleb valida juhul, kui kauba maksumus on üle 430 euro, ületatakse lubatud kaubakoguseid (neist allpool) või sularaha summa ületab 10 tuhat eurot. Punasest koridorist läbides on vajalik teavitada ka tolliametnikku elektroonilisest eeldeklaratsioonist.

Pärast deklareerimist saavad lennureisijad tasuda tollimakse ja makse piiritolliasutuses deebet- või krediitkaardiga (v.a American Express) või sularahas eurodes.

Piiriületuse reeglid autoga

Autoga tolli läbimisel rakendatakse sama kauba deklareerimise korda, mis lennukiga piiri ületamisel. Ainus erinevus on tollimaksuvabalt transporditava kauba väärtuse ülempiir - 300 eurot.

Autoga tolli kaudu reisimiseks vajate järgmisi dokumente:

  • uut tüüpi juhiluba (plastkaart) või rahvusvaheline juhiluba;
  • sõiduki registreerimistunnistus, registreerimistunnistus;
  • sõiduki omaniku kirjalik nõusolek sõiduki juhtimiseks juhi poolt, kui ta ei ole omanik, või autorendi leping;
  • "Roheline kaart".

Autoga saab Eesti piiri ületada kolmes kontrollpunktis: Narva-Ivangorod, Koidula-Kunichina Gora ja Luhamaa-Shumilkino. Alates 2021. aastast saab neist igaüks ületada vaid spetsiaalse GoSwift infosüsteemi moodustatud järjekorra järjekorras. See võimaldab planeerida piiriületuse aega ja broneerida see ette ilma esimeses järjekorras seismata.

Autoga Eesti piiri ületamiseks peab juht eelnevalt süsteemis ületuse broneerima, edastades info sõiduki ja selles viibivate inimeste kohta.

Kolimise saad broneerida:

  • internetiaadressidele eestipiir.ee või estonianborder.eu;
  • helistades broneerimiskeskusesse +372 6 989 192.

Broneeringud on saadaval vähemalt 90 päeva enne piiriületust. Sel juhul on piiri ületamiseks ette nähtud 1 tund näiteks kella 12.00-13.00. Kui auto ei ole selle aja jooksul piiripunkti jõudnud, siis broneering tühistatakse ja juhil tuleb võtta uus istekoht, mis võib olla juba üldjärjekorras.

Kui broneeringut ei ole eelnevalt tehtud, saab end registreerida üldjärjekorda piiripunkti ees asuvas juhi ootealas - iseteeninduskioskis või ooteala töötaja juures. Sel juhul on piiriületusele kuluvat aega raske ennustada – kõik oleneb kontrollpunkti töökoormusest. Piiripunktis endas broneeringuid ei tehta.

Broneerimisel lisandub tasu 1,5 EUR + vajadusel ooteala raha. Kui kontrollpunktis järjekorda pole, siis broneerimistasu ei võeta.

Broneerimisel saab valida ainult ühe juhi ja ühe sõiduki. Kui see teave nõuab muudatust, näiteks juhi vahetust, tuleb registreerida uus broneering. Süsteem võimaldab määrata mitu juhti korraga ning seejärel saab valida, kes neist autot juhtima hakkab.

Rohkem infot piiriületuse kohta maanteepunktides leiate Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt - politsei.ee.

Tehke sotsioloogiline uuring!

[yop_poll id = ”14 ″]

Eesti tolli kaudu pagasi transportimise reeglid

Schengeni reeglid seavad piirangud ja keelud ka teatud tüüpi toodetele. Näiteks on kehtestatud konkreetsed normid alkoholi ja tubaka, piimatoodete ja liha veole. Mõelgem, mida ja mis kogustes tohib Eestisse importida ja mida mitte.

Mida ja kui palju tohib Eestisse tuua

Eestisse sisenemisel kehtivad samad piirangud, mis igasse teise Schengeni riiki sisenemisel. Erinevatele kaubagruppidele kehtestab toll erinevaid piiranguid.

Näiteks toiduainete transport on rangelt piiratud. Toiduainetest on lubatud importida ainult:

  • isiklikuks tarbimiseks mõeldud kalatooted mis tahes kujul tingimusel, et 1 kala ei kaalu 20 kg ja kui tegemist on värske kalaga, siis see on roogitud;
  • muud loomse päritoluga tooted, näiteks mesi, austrid või teod, kui nende kogukaal ei ületa 2 kg;
  • mitte rohkem kui 125 grammi tuura kaaviari;
  • muud reisijate poolt toiduna kasutatavad mitteloomset päritolu tooted isiklikuks tarbimiseks vajalikus koguses;

Toidukaupade impordi piirmäärad on märgitud kodulehel - emta.ee.

Kehtestatud on ka loomade Eestisse sissetoomise reeglid - nende järgi tohivad vabalt piiri ületada vaid loomad:

  • märgistatud mikrokiibi või tätoveeringuga;
  • passi või isikutunnistuse omamine;
  • marutaudi vastu vaktsineeritud.

Kui riiki imporditakse 5 või enam looma, loetakse seda kaubakoguseks. Sellest lähtuvalt peavad nad läbima veterinaarkontrolli ja saama sertifikaadi. Seda saab teha ainult akrediteeritud kontrollpunkti - Luhamaa piiripunkti kaudu. Täpsem info selle kohta tolliteenistuse kodulehel.

Eraldi tasub kaaluda alkoholi sisseveo piiranguid. Seega saavad täisealiseks saanud välismaalased importida ühekordsel piiriületusel:

  • veinid kuni 4 liitrit (v.a vahuvein, liköörvein);
  • õlu kuni 16 liitrit;
  • lisaks 2 liitrit alkohoolseid jooke alkoholisisaldusega kuni 22% (sh vahuvein, liköörvein);
  • või 1 liiter kanget alkohoolset jooki (alkoholisisaldusega üle 22%).

Juhime tähelepanu, et see reegel ei kehti alkoholi väljaveol: kui palju alkoholi tohib Eestist välja viia, määrab selle riigi tollieeskirjad, kust välismaalane lahkub.

Vastavad standardid on määratletud ka sigarettidele ja tubakatoodetele. Täiskasvanud välismaalased saavad importida:

  • 40 sigaretti (lennureisija - kuni 200 sigaretti);
  • või 100 sigarillot;
  • või 50 sigarit;
  • või 50 grammi suitsetamistubakat (lennureisija - kuni 250 g suitsetamistubakat), sealhulgas vesipiibutubakas;
  • või 20 milliliitrit tubakavedelikku;
  • või 120 grammi tahket tubakaasendajat;
  • või 20 grammi muid tubakatooteid või üks pakk nuusktubakat, närimis- või imemistubakat.

Bensiini, diisli ja muude kütuste puhul kehtivad ka Eestisse sisenemise piirangud:

  • kütus autopaagis normaalses koguses;
  • kütus kanistris mahuga kuni 10 liitrit.

Taimi ja taimseid saadusi on 2021. aastal lubatud Eesti tolli kaudu vedada kuni:

  • 5 taime, puud, põõsad;
  • 3 kg tsitruselisi;
  • 5 kg muid puu- ja köögivilju;
  • 20 lõikelille või oksa;
  • 5 potilille toalille;
  • 2 kg lillesibulaid/mugulaid;
  • 5 5 grammi pakki seemneid.

Tollieeskirjad reguleerivad ka narkoveo eeskirju: reisijad tohivad kaasa võtta kuni 10 narkootikumiühikut, igast 5 pakki ja kaasavõetud loomadele kuni 5 kaupa 3 pakki.

Lisaks on vedu piiratud:

  • relvi ja laskemoona – neid tohib importida vaid Politsei- ja Piirivalveameti loal;
  • pürotehnika - võib importida ainult lõhkematerjali sisseveo loaga;
  • ohustatud taimed ja loomad – saab importida ainult CITESi dokumentidega.

Need on kõige olulisemad, kuid mitte kõik piirangud. Lisateavet nende kohta leiate tolli veebisaidilt.

Mida ei saa kategooriliselt importida

Selle kõige juures määrab Schengeni tsooni seadusandlus ka nimekirja asjadest, mida Venemaalt Eestisse importida ei tohi, nimelt:

  • piima- ja lihatooted mis tahes koguses;
  • teraga relvad, tulirelvad, tsiviilkäibes keelatud laskemoon;
  • võltsingud, sealhulgas võltsitud kaubamärgiga kaubad, nagu rõivad ja kingad;
  • ravimid;
  • tarkvara piraatversioonid, audiovisuaalsed tooted;
  • erootilised ja pornograafilised materjalid;
  • looma- ja taimeliigid, mis ohustavad looduslikku tasakaalu.

Sarnase kaupade nimekirja on keelatud eksportida teistesse riikidesse.

Maksuvaba

TaxFree Eestis on käibemaksu tagastussüsteem oma territooriumil ostetud kaupade ekspordiks EL-ist. See võimaldab ostjal – mitte-ELi residendil – tagastada kuni 20% kauba väärtusest, kui see (ühe ostu puhul) ületab 38 eurot.

Kauplused, kus saab taotleda käibemaksu tagastamist, on Global Blue märgi järgi kergesti äratuntavad. Neisse oste sooritades saab ostja kviitungi ja maksuvaba vormi.

Piiripunktist lahkudes otsi üles Tax Free / Global Blue kirjaga lett ja võta kohapeal ühendust spetsialistiga – ta aitab täita vajalikud dokumendid ja näitab kuhu need jätta. Mõnda aega kantakse raha teie kaardile.

Järeldus

Eesti on Schengeni lepingu riik ning seetõttu kehtivad sinna sisenemisel reeglid ja piirangud, mis on levinud teistes EL-i riikides. Tollieeskirjad näevad reisijatele ette mitmeid piiranguid ja keelde kauba koguse ja väärtuse osas. Mõnel juhul peavad reisijad täitma tollideklaratsiooni.

Pin
Send
Share
Send