Suomen kansalaisuus 2021: kuidas saada Soome kodakondsus

Soome, nagu iga teinegi põhjamaa, on huvitatud kaasmaalaste ja inimeste, kes on valmis riigi heaks töötama, meelitamiseks. Paljud neist saavad lõpuks Soome kodakondsuse. Selleks on mitu võimalust ja mõned neist on saadaval ka venelastele.

Soome passi eelised

Soome kodakondsuse võtmise otsus on alati tahtlik. Isegi Venemaa jaoks karmid kliimatingimused, veidrad traditsioonid, keeruline keel ja eurooplastele ebatüüpiline kultuur – kõige sellega harjub tulevane kodanik aastaid. Aga kõik, kes on otsustanud saada Suomi (riigi kõnekeelne nimi) kodanikuks, teavad, mida ja mille nimel nad lähevad.

Soome pass meelitab välismaalasi väljastpoolt EL-i järgmiste eelistega:

• Soome kodanikest saavad automaatselt Euroopa Liidu kodanikud, mis võimaldab neil probleemideta ja lisalubadeta liikuda ja elada ükskõik millises EL ja Schengeni riigis;
• kodakondsus annab õiguse töötada ja äri ajada ilma lubade ja viisadeta Soomes ja mõnes teises EL riigis;
• Soome elatustase on EL-i keskmisest kõrgem, keskmine palk oli 2021. aastal 3,36 tuhat eurot;
• mugav asukoht ja ühine piir Vene Föderatsiooniga võimaldavad sagedast kodumaa külastamist;
• õiguskultuur - soomlased on harjunud rangelt seadusi järgima, ükskõik mis eluvaldkondi see puudutab;
• majanduslik stabiilsus – aastane inflatsioon ei ületa 1%.

Ja need on vaid peamised eelised.

Kes ja kuidas saab Soome kodakondsuse

Soome kodakondsuse saamise tingimused ja selle menetluse kord on määratud 16. mai 2003. a kodakondsusseaduse nr 359 (Kansalaisuuslaki) sätetega. See sätestab kolm võimalikku teed riigi kodanikuks saamiseks, eelkõige:

• sünni järgi: automaatselt, kui laps on sündinud soomlastest vanematele Soomes, või teatamisel, kui laps on sündinud väljaspool riiki;
• teatisega, mis on saadaval ainult teatud kategooriatele, eelkõige soomlastele päritolu või riigi endiste kodanike järgi;
• avalduse alusel, see tähendab kodakondsuse vastuvõtmise menetluse tulemusena.

Selge on see, et soome juurtega venelaste jaoks on ainuke võimalus saada kodakondsus taotluse alusel ehk naturalisatsiooni tulemusena. Sel juhul peab venelane täitma mitmeid Kansalaisuuslaki 3. peatükis sätestatud tingimusi ja nõudeid.

Eelkõige räägime sellistest tingimustest nagu:

• taotleja enamus või tema emantsipatsioon sõlmitud abielu tõttu;
• tegelik pidev elamine Soomes viis aastat elamisloa alusel või seitse aastat pärast 15-aastaseks saamist, millest kaks aastat on katkematult;
• süüdistuse puudumine ja Soome sisenemise keelud;
• rikutud maksekohustuste (võlgnevuste) puudumine;
• legitiimse elatusallika ja piisava eluaseme olemasolu;
• piisaval tasemel soome või rootsi keele suuline ja kirjalik oskus.

Seega on enamiku välismaalaste peamiseks tingimuseks viieaastane elamisperiood elamisloa (oleskelulupa) alusel, pagulasstaatus, varjupaiga saamine.

Kodakondsuse saamise viisid ja alused

Soome seadusandlus lubab riigis seaduslikult elamiseks erinevaid viise koos edaspidise võimalusega hankida Soome pass. 30.04.2004 seadus "Välismaalaste kohta" nr 301 (Ulkomaalaislaki) lubab riiki rännata:

• haridusele Soome ülikoolides või teistes õppeasutustes;
• päritolult soomlasena - Soome päritolu kinnituse ja Soome kodakondsusdeklaratsiooni olemasolul;
• äri tegemiseks;
• pagulas- või muu humanitaarstaatuse saamiseks;
• tööks Soome ettevõttes;
• Soome kodaniku lähisugulase või pereliikmena.

Juhime tähelepanu, et kinnisvara ostmine ei ole elamisloa saamise kohustuslik alus. Küll aga saab see lisaplussiks positiivse otsuse tegemisel elamisloa taotlemisel.

Vaatame lähemalt peamisi Soome kodakondsuse saamise viise.

Sünni järgi

Kansalaisuuslaki § 9 kohaselt on lastel õigus saada Soome kodakondsus sünnijärgselt (Suomen kansalaisuus syntymän perusteella), kui:

• ema on Soome kodanik;
• isa on kodanik ja on emaga abielus või laps on sündinud Soome territooriumil ja isadus on kinnitatud (isegi kui isa sureb);
• laps sünnib Soomes välismaalasest vanematele, kuid ei omanda teist kodakondsust ega oma sellele õigust;
• laps on sündinud Soomes vanematele, kes on saanud riigis pagulasseisundi või muu kaitse oma elukohariigi ametiasutustelt ning laps ei omanda muud kodakondsust. Kui ainult üks vanematest on pagulane, ei tohiks lapsel olla õigust omandada teist kodakondsust, kuuludes teisele mittepagulasest vanemale.

Seega, kui sünnitate soomlasest lapse ja isa ei vaidlusta isadust, saab vastsündinu Soome kodakondsuse.

Lisaks on välismaalastest lapsendatud lastel õigus saada ka Soome kodakondsus Kansalaisuuslaki § 10 kohaselt, kui vähemalt üks lapsendajatest on Soome kodanik.

Kui lapsendatud laps on alla 12-aastane, omandab ta kodakondsuse automaatselt, kui ta on noorem, saab ta selle deklaratsiooni või lapsendajate abiellumise teel.

Samuti tekib kodakondsusõigus leitud lastel, kelle vanemad on teadmata, kui lapsi ise ei tunnistata välismaalasteks. Kui leitud laps tunnistatakse välismaalaseks, kuid ta elab jätkuvalt Soomes, antakse talle kodakondsus 5-aastaseks saamisel.

Abielu teel

Abielu Soome kodanikuga kodakondsust ei anna. Sellegipoolest võimaldab Ulkomaalaislaki § 37 soomlasest abikaasal saada riigis elamisluba perekonnaliikmena. Selle alusel on võimalik Soome territooriumil kolida ja elada kuni kodaniku staatuse saamise nõuete täitmiseni. Abielukoht ei oma tähtsust: registreerida saab nii Venemaal kui ka Soomes.

Soomlased on tolerantne rahvas, seetõttu on abikaasadel õigus elamisloale sõltumata nende soost, sealhulgas juhul, kui tegemist on samasooliste tsiviilpartnerlusega. Kuid sel juhul peab see olema registreeritud Soome siseriiklike õigusaktide alusel.

Üldjuhul antakse elamisluba Soome kodanike abikaasadele, kui nad:

• on saanud täisealiseks;
• plaanite elada Soome, omama elamis- ja eluasemevahendeid (soome abikaasa peab võtma vastuvõtva poole kohustused);
• elatakse koos vähemalt kaks aastat või on ühine laps (mis välistab fiktiivse abielu).

Haridus, tööhõive

Esmase elamisloa taotlemise üheks põhjuseks on hariduse omandamine. Üliõpilastele väljastatakse elamisluba juhul, kui välisriigi taotleja on esitanud sisseastumisavalduse ja see on Soome ülikooli poolt heaks kiidetud. Elamisluba väljastatakse õppeperioodiks, iga uut kursust tuleb uuendada.

Samas peavad õpilasel olema elamiseks vajalikud vahendid, eluaseme-, toitlustus- ja muudeks kuludeks on aastaeelarve miinimumsumma 6720 eurot (ehk 560 eurot kuus). Vabal ajal on vastuvõetav osalise tööajaga töö (umbes 25 tundi nädalas).

Võib kolida ka täisväärtuslikule tööle.Põhimõtteliselt on elamisloa andmine seotud tööandja taotlusega - ta peab tõendama, et Soome tööturul selliseid spetsialiste pole. Kui konkreetset tööandjat pole, saab töö leidmiseks väljastada elamisloa. Kuid sellist taotlust vaatab täiendavalt läbi tööhõive- ja majandusarengu büroo.

Ettevõtlik tegevus

Soome elamisloa saab ka ettevõtjana (oleskelulupa yrittäjille). Riik on huvitatud väliskapitali ja -investeeringute kaasamisest, seetõttu annab elamisloa kõigile, kes plaanivad ettevõtlusega tegeleda. See võib olla väike eraettevõtlus, näiteks üksikettevõtlus, ja oma ettevõtte avamine ja isegi Soome ettevõtte aktsiate ostmine.

Elamisluba tuleb eelnevalt taotleda: üksikettevõtja või ettevõtte saab avada ainult elanik, see tähendab Soome elanik. Olles aga saanud elamisloa, võib ettevõtlusega alustamisel arvestada riigi toetusega.

Välismaalane saab nõu, abi paberimajanduses ja isegi oma äriideede rahastamist.

Varjupaiga saamine

Kõigil välismaalastel, keda ähvardab oma koduriigis mõistlik tagakiusamise oht rassilisel, rahvuslikul, usulisel, etnilisel, soolisel või muul põhjusel, on õigus taotleda Soomes pagulasseisundit. Humanitaarstaatuse saamiseks peab selline välismaalane:

• esitama tõendid selle kohta, et teda ähvardab kodumaal tagakiusamine;
• taotleda asüüli Soomes, välisriigi diplomaatiliste esinduste kaudu taotluse esitamist ei võimaldata;
• siseneda EL-i läbi Soome piiri – varjupaiga annab EL riik, kuhu taotleja esimesena sisenes.

Pagulasseisundil Soomes on palju eeliseid. Eelkõige annab see õiguse alalisele elamisloale, elamisele vastuvõtukeskuses, rahalisele toetusele põhivajaduste rahuldamiseks, töötamise ja muudele hüvedele.

Pange tähele, et humanitaarstaatus antakse välismaalastele valitsuse kehtestatud kvoodi alusel.

Naturalisatsiooni korras kodakondsuse saamise kord

Kuna Vene Föderatsiooni kodanik saab Soome kodakondsuse saada ainult naturalisatsiooni korras, teeme ettepaneku sellel protseduuril üksikasjalikumalt peatuda. Tuletame meelde, et tegemist on pika protsessiga, mis võtab olenemata sisenemise põhjustest kindlasti üle ühe aasta: kohustuslik elamisluba on 5 aastat, mille arvestus algab esmase elamisloa saamise hetkest. Elamisloa kehtivusaja lõppedes saab seda pikendada maksimaalselt 4 aasta võrra.

Pärast 4-aastast pidevat tähtajalise elamisloa alusel elamist on välismaalasel õigus taotleda alalist elamisluba (Pysyvä oleskelulupa). Välismaalastele antakse seda tähtajatult ja uuendamist ei ole vaja, kuid Soome kodakondsuse saamine pole kohustuslik - Soomes saab elada ka tähtajalise elamisloaga 5 aastat, misjärel saab hakata taotlema kodakondsust.

Olles riigis elanud nõutava perioodi, peab välismaalane:

1. Hankige dokumentaalsed tõendid keeleoskuse kohta. Selleks võib olla näiteks üldhariduskooli lõpetamise tunnistus, kõrgkooli lõputunnistus või tunnistus keeleeksami sooritamise kohta, mille kohta leiad lähemalt siit.
2. Hankige kinnitus sissetulekuallikate ja eluaseme olemasolu ja seaduslikkuse kohta.
3. Koguge kokku muude vajalike dokumentide pakett, mida arutame allpool.
4. Avalduse esitamise eest tasuda riigilõiv.
5. Taotlege kodakondsust mis tahes ettenähtud viisil.
6. Kui tegemist on elektroonilise registreerimisega, tuleb lisaks ilmuda migratsiooniteenistusse isikusamasuse kinnitamiseks, originaaldokumentide esitamiseks ja keeleoskuse kontrollimiseks. Seda tuleb teha kolme kuu jooksul pärast avalduse esitamist, vastuvõtt toimub kokkuleppel.
7. Oodake, kuni otsus tehakse.
8. Kui otsus on positiivne, võtke Soome passi saamiseks ühendust kohaliku tsiviilpolitsei bürooga.
9. Kui otsus on negatiivne, on välismaalasel õigus see edasi kaevata.

Kuhu taotleda

Soome kodakondsuse andmise eest vastutab välismaalase elukohajärgne kohalik immigratsiooniamet (Maahanmuuttoviraston). Küll aga võib ta kandideerida igasse talle sobivasse kontorisse. Kodakondsuse taotlejal on õigus pöörduda isiklikult büroosse.

Kodakondsusküsimuste vastuvõtt toimub kokkuleppel. Kohtumiseks koha ja sobiva aja saad broneerida kasutades elektroonilist järjekorrateenust. Migratsiooniteenistuse kontorite aadressid ja tööajad leiate selle kodulehelt.

Kui te ei soovi Maahanmuuttovirastoni isiklikult külastada, saate avalduse esitada elektrooniliselt Enter Finlandi veebisaidil. Selleks peate esmalt ressursis registreeruma, tuvastades oma isiku mis tahes mugaval viisil, näiteks telefoninumbri või pangakonto või e-posti teel.

Elektroonilist avaldust esitades tuleb taotlejal siiski külastada migratsiooniteenistust - isiku tuvastamiseks, keeleoskuse kontrollimiseks ja originaaldokumentide esitamiseks. Selleks on vajalik ka kohtumine.

Nõutavate dokumentide pakett

Peamine dokument kodakondsuse taotlemisel on avaldus. See peab olema täidetud soome või rootsi keeles ja vastama nõutavale vormile (vorm KAN 1). Koos temaga esitatakse järgmised dokumendid:

• pass või muu isikut tõendav dokument passi puudumisel;
• keeletunnistus, ülikoolidiplom või põhihariduse tunnistus;
• dokumendid, mis kinnitavad varasemaid ja praeguseid rahaallikaid Soomes elamiseks.

See on minimaalne dokumentide pakett, mida taotleja vajab. Olenevalt asjaoludest võib migratsiooniteenistus nõuda muid dokumente, näiteks politsei läbivaatuse tõendit, eluaseme kasutusõiguse dokumente, mõnda meditsiini- või reisidokumenti jm. Te ei pea ise esitama fotot, elamisluba ega muid pabereid.

Taotluse maksumus ja menetlemise aeg

Taotluse menetlemise eest võtavad soomlased taotlejatelt riigilõivu. Selle suurus oleneb taotlusvormist: 2021. aastal maksab taotleja veebipõhise avalduse esitamisel 350 eurot, paberkandjal avaldus 440 eurot.

Lisaks tuleb taotlejal tasuda keeleeksami eest. Selle läbimise hind sõltub teadmiste tasemest, mida taotleja kavatseb tunnistusega kinnitada. Eksami maksumus jääb igal juhul 100-160 euro vahele. Muid kohustuslikke kulusid ei arvestata.

Mis puutub kaalutlustingimustesse, siis need on igal juhul individuaalsed. Keskmine avalduse menetlemise ja otsuse tegemise aeg on 5-9 kuud.

Kui migratsiooniteenistus vajab lisainfot, võtab ta taotlejaga ise ühendust. Kirjaliku avalduse esitamisel teavitatakse taotlejat otsusest posti teel.

Kui esitati elektrooniline taotlus, saadetakse otsuse teade tekstisõnumiga e-posti aadressile.

Kodakondsusest loobumine

Soome seadused ei nõua kohaliku kodakondsuse võtjatelt varasemast passist loobumist. Seega võib iga Soome põliselaniku saanud venelane säilitada Venemaa kodakondsuse. Tuletame meelde, et sel juhul peab ta teavitama Venemaa ametiasutusi oma välisriigi kodakondsusest.

Topeltkodakondsus Soomes

Soomlased on multikultuurne rahvas, seetõttu ei keela kohalikud seadused alates 2003. aastast neil omada ühegi teise riigi – nii Euroopa Liidu kui Venemaa ja teiste SRÜ riikide – kodakondsust. Teine probleem on bipatrismi tunnustamine teise riigi võimude poolt.

Näiteks keelavad Ukraina seadusandlused bipatrismi ja näevad ette, et ukrainlane kaotab automaatselt Ukraina kodakondsuse, kui ta omandab vabatahtlikult mõne muu riigi passi. Vene Föderatsioonis ei ole teise kodakondsuse omamine keelatud, seetõttu võib Vene-Soome mitmikkodakondsust pidada täiesti seaduslikuks.

Kuid pange tähele, et Soome ametivõimud kohtlevad teda olenemata bipatriidi asukohast eranditult Soome kodanikuna, kui rahvusvahelises lepingus ei ole sätestatud teisiti.

Kodakondsustaotluse tagasilükkamine

Mõnel juhul võib migratsiooniteenistus kodakondsuse taotluse tagasi lükata. See on võimalik, kui:

• taotleja ei vasta seadusega kehtestatud naturalisatsiooni nõuetele;
• migratsiooniteenistusel on alust arvata, et taotleja seab passi kättesaamisel ohtu riigi julgeoleku ja avaliku korra;
• on alust arvata, et välismaalane saab Soome passi ilma kavatsuseta riigis elada;
• muudel mõjuvatel põhjustel on välismaalase naturalisatsioon vastuolus riiklike huvidega.

Igal juhul vormistatakse eitav otsus ja väljastatakse see taotlejale kirjalikult. Sel juhul riigilõivu summat ei tagastata.

Migratsiooniteenistuse negatiivse otsuse saab edasi kaevata lähedalasuvasse halduskohtusse. Kohtu kontaktid ja kodulehe ning kaebuse esitamise tingimused leiate siit.

Soome kodakondsuse äravõtmine

Soome õigusaktid näevad ette piiratud ja eksklusiivse loetelu põhjustest, mille alusel võib kodanikult sellest staatusest ilma jääda, eelkõige:

• kui isik on saanud Soome kodaniku staatuse valeandmete alusel;
• kui 22-aastaseks saanud Soome kodanikul on samaaegselt mõne teise riigi kodakondsus ja samal ajal ei ole tal oma 22. sünnipäeva ajal Soomega piisavalt kontakte (ei ela riigis; varem elanud, kuid vähem kui 7 aastat; ei teinud ajateenistust ja nii edasi) ;
• kodakondsusest vabatahtliku loobumise korral.

Kahes viimases olukorras on endistel kodanikel õigus taastada oma staatus, saades kodakondsuse lihtsustatud korras – teatamisega.

Järeldus

Soome kodakondsus annab välismaalastele palju eeliseid – alates õigusest elada kuni õiguseni töötada mis tahes EL-i riigis. Selle saamine polegi nii keeruline: selleks piisab elamisloaga elamisest vähemalt 5 aastat, tõestada legitiimsete sissetulekuallikate olemasolu ning piisavat kirjaliku ja suulise keele oskust.

Taotluse saab esitada nii kirjalikult kui ka elektrooniliselt. Selle esitamise eest tuleb tasuda 350-440 eurot. Positiivse otsuse korral pole vaja varasemast passist loobuda – alates 2003. aastast on soomlased lubanud topeltkodakondsust.