Bilbaos asuv Guggenheimi muuseum on pühendatud kaasaegsele kunstile ja selle pindala on 24 tuhat ruutmeetrit. Keskse aatriumi ümber on rühmitatud mitmesuguseid arhitektuurilisi vorme. Põhilise osa kollektsioonist moodustavad abstraktsioonid ja installatsioonid, traditsioonilisi maale ja skulptuure on muuseumis vähe.
Ajaloost
Kahekümnenda sajandi esimesel poolel Bilbao tööstuslinnas ei olnud erilisi vaatamisväärsusi, mistõttu turiste sattus siia harva.
1980. aastate lõpus, kui tootmine hakkas langema, kerkis üles küsimus majanduse elavdamisest turistide meelitamise teel. Seejärel otsustavad kohalikud võimud meie aja kuulsate arhitektide kätega linna muuta. Just sel ajal otsis maailmakuulsa filantroop Guggenheimi sihtasutus kohta, kuhu ehitada Euroopas uus muuseum.
Suured linnad, sealhulgas Viin, Tokyo, Salzburg ja teised, võitlesid võimaluse eest saada uus Guggenheimi muuseumikompleks. Kuid sihtasutus valis tööstusliku Bilbao.
Muuseum ehitati 1997. aastal. Avatseremooniast võtsid osa kuningas Juan Carlos I ja tema abikaasa kuninganna Sofia.
Muuseumi välimus on linna elu suuresti muutnud. Uus kultuurikeskus on kantud Hispaania soovitatavate külastuskohtade nimekirja.
Huvitav on see, et ehitusfaasis kritiseeriti Guggenheimi muuseumit projekti kõrge maksumuse tõttu, kuid 2021. aastaks oli muuseum end ära tasunud 37 korda.
Kuulus baski skulptor Jorge Oteiza nimetas hoonet "juustutehaseks" ja lubas, et tema töid muuseumis kunagi ei eksponeerita. Kuid ta mõtles kiiresti ümber ja täna on tema skulptuurid püsiekspositsioonis.
Muuseum väljas
Muuseumihoone ehituseks kaasati arhitekt Frank Gehry, kes on tuntud oma avangarditöö poolest. Tema loodud ja ellu viidud projekt osutus tõesti originaalseks ning hoone arhitektuur ise on suurepärane näide moodsast kunstist: lähedalt näeb see välja nagu kaootiline läikivate klotside hunnik ja kaugelt meenutab laeva või isegi õitsev roosinupp.
Välisviimistlusel kasutati liivakiviplaate, toonitud klaasi ja titaanplaate. Laotud kalasoomuste põhimõttel sädelevad päikese käes kaunilt ja peegelduvad jõe veepinnal.
Muuseumihoone näeb eriti efektne välja õhtuti, mil põlevad neoontuled. Pilvemasin on paigaldatud ümber perimeetri. Kui selle düüsid käivitatakse, hakkavad tagumised düüsid ümbritsema tiheda uduga. Jõe kaldal hõõguv udune skulptuur näeb vapustav välja. Tõsi, seda vaatepilti saab näha vaid tuulevaikse ilmaga.
Interjöör ja eksponaadid
Muuseumi interjöör on pidevalt muutuv ruum. Kollektsioon põhineb kaasaegse kunsti teostel alates 20. sajandi keskpaigast kuni tänapäevani. Siin saab näha Mark Rothko, James Rosenquisti, Gerhard Richteri, Andy Warholi töid. Muuseumis saab näha kaasaegsete Hispaania kunstnike meistriteoseid: Eduardo Chillida, Jorge Oteiza, Antanio Saura, Juan Muñoz.
Guggenheimi muuseumis on palju interaktiivseid eksponaate, millega külastajad saavad videokunsti ja installatsioonide kaudu ühendust võtta.
Samas on kultuurikompleksis eksponeeritud ka meistrite töid, kelle geniaalsus on aja poolt proovile pandud. Seal olid ajutised näitused Michelangelo joonistustest, Dureri graafikatest Riigi Ermitaaži kogust.
Muuseumi põhiline siseruum on kolmel korrusel asuv hiiglaslik saal-aatrium, millest hargnevad erinevatel tasanditel saalid.
Kolmandal korrusel on püsinäitus eelmise sajandi keskpaiga kunstnike maalidega. Veel kolmes saalis esitletakse erinevate suundade töid - kubismist sürrealismini. Siin näete Picasso, Modigliani, Kandinsky jt teoseid.
Esimesel ja teisel korrusel korraldatakse ajutisi näitusi. Näiteks saab seal näha Louise Bourget’ loomingut. Tema installatsioonid on väikesed ruumid, kus tuleb vaadata läbi võtmeaugu, et näha kummalist objekti, mis on sugestiivne.
Richard Sery muljetavaldavaim teos "Aja küsimus" on mastaapselt silmatorkav skulptuurirühm, mis kaalub kuni kolm tonni. Need on omamoodi ümarad koridorid, mis liiguvad spiraalselt, satud end suletud ruumi.
Teistes ruumides saab näha Richard Longi ja Joseph Beuysi installatsioone.
Mitmes toas on saksa kunstniku Anselm Kieferi tööd. Piltide kirjutamisel ei kasuta ta mitte ainult värve, vaid ka improviseeritud materjale, näiteks seemnekestasid.
Näitus "Hüppavad hundid" on muljetavaldav: 90 elusuurust hunti hüppavad hiigelsuurele klaasseinale, löövad selle vastu, pühivad end tolmust puhtaks, kõnnivad tagasi ja hüppavad uuesti.
Ebatavalised kunstiobjektid
Juba enne hoonesse sisenemist saavad külastajad aru, et neid ootab ees midagi ebatavalist. Muuseumi fassaadi valvab 13-meetrine lillekutsikas nimega Puppy. Skulptor Jeff Koons sai inspiratsiooni Šoti läänemägi valge terjeri tõust. Koera "kasukas" koosneb 70 tuhandest lillest. Seal on saialilled, saialilled, petuuniad, magnooliad jt.
Koer muudab värvi sõltuvalt sellest, millised lilled õitsevad. Niipea, kui lilled on pleekinud, asendatakse need kohe uutega.
Algselt oli skulptuur mõeldud näitusele 1992. aastal Saksamaal, seejärel transporditi see Austraaliasse. Kutsikas toodi Bilbaosse moodsa kunsti muuseumi avamiseks, kus ta seisab tänaseni.
Hoone varikatuse alla on paigutatud veel üks USA kunstniku Jeff Koonsi installatsioon – "Tulbid". Aga seda näeb vaid esimesel korrusel minnes. "Tulbid" on valmistatud roostevabast terasest ja kaetud värvilise glasuuriga. Välimuselt tundub, et lilled on valmistatud habrast klaasist, mis on uusaasta mänguasjade materjal.
Muldkehale kõrgub 9-meetrine ämblik. Installatsioon kannab nime Mama ja kuulub skulptor Louise Bourget’le. Kunstnik, kellel on eriline kirg ämblike vastu, peegeldas selles töös sooje tundeid oma ema vastu, kuna ta oli kuduja.
Ämbliku taga on kontseptuaalkunstniku Daniel Bureni erepunaste kaarega La Salve sild.
Jõe äärde minnes saab näha Anish Kapoori skulptuuri "Pikk puu ja silm". Installatsioon meenutab DNA ahelat ja koosneb 73 teraskuulist, mille läbimõõt on 1 meeter. Skulptuuri kõrgus on 14 meetrit.
Silla all on skulptuur, mis kujutab Sotsialistliku Töölispartei juhti Ramon Rubial Caviat, kes “suundub” Casto Solano teose, Austuse värava poole.
Turisti abistamiseks
Muuseum asub aadressil Bilbao, Abandotbarra Etorbidea, 2.
Telefon päringuteks: (+34) 94-435-90-00.
Muuseumi ametlik veebisait: https://www.guggenheim-bilbao.eus/.
Töötunnid:
- teisipäevast pühapäevani kell 10.00-20.00;
- juuli-august - töötab ka esmaspäeval;
- 24. ja 31. detsember - 10.00 - 17.00;
- 25. detsember ja 1. jaanuar – suletud.
Pileti hind: täiskasvanutele - 16 eurot, alla 26-aastastele õpilastele ja pensionäridele - 9 eurot, lastele - tasuta.
Kuidas muuseumisse jõuda
Muuseum asub kesklinnas, nii et sinna pääseb erinevat tüüpi ühistranspordiga.
Bussid:
- 1, 10, 13, 18 ja A - peatus Museo 1 / Henao;
- 13, 27, 38 ja 48 - peatused Alda, Recalde 31 ja 11 ning Alda, Recalde 12;
- 11 ja 71 - La Salve / Igogailua ja Campo Volantin / La Salve.
Metroo: lähtejaam - Moyua, saabumisjaam - Ercilla-Guggenheim.
Tramm: nr 7, peatus Guggenheim.
Teeme kokkuvõtte
Bilbaos asuv Guggenheimi muuseum avaldab muljet oma arhitektuurse vormiga. Ebatavaline hoone on ümbritsetud originaalsete skulptuuridega. Muuseumikompleksi ennast võib nimetada üheks suureks installatsiooniks.
Avaratesse saalidesse ilmuvad perioodiliselt uued skulptuurid, maalid ja muud kaasaegse kunsti teosed.Kaasaegsete kunstnike teoste kõrval saab näha legendaarseid Michelangelo, Picasso ja Dureri teoseid.
