Alates 2021. aasta algusest on Eesti ametlik valuuta euro. Euroopa raha plaaniti osariigis kasutusele võtta 2007. aastal, kuid see ei õnnestunud. Põhjus on selles, et toonane inflatsioonimäär ei vastanud Maastrichti kriteeriumidele. Pärast seda, kui riik oli täitnud kõik vajalikud tingimused, tegi Euroopa Liidu Komisjon 2021. aasta mais ettepaneku Eesti ametlikuks liitumiseks Tvzone'iga. Seejärel võeti kasutusele meetmed euro valuuta ringlusse toomiseks selles Balti riigis.
Raha ajalugu Eestis
Esimene ametlik valuuta Eestis ilmus pärast vabariigi väljakuulutamist 1918. aastal. Saksa valuuta eeskujul hakati seda nimetama margaks. Maksevahendina kasutati nii münte kui ka pangatähti.
Bränd kestis vaid 10 aastat. Juba 1928. aastal asendati see Eesti krooniga. Ta oli riigi territooriumil ringluses, kõigepealt enne vabariigi liitumist NSV Liiduga (1940) ja seejärel aastatel 1992–2010 (kaasa arvatud). See tähendab, et Eesti raha enne eurot on kroon. Ja Eesti NSV-s oli käibel nõukogude raha - rublad.
Pärast iseseisvuse saavutamist viidi riigis läbi rahareform. Huvitav on see, et eri nimiväärtusega rahatähtede kujunduskonkurss kuulutati välja 1989. aastal, kui NSV Liidu lagunemiseni oli jäänud veel poolteist aastat.
Vahetuskurss oli järgmine: 1 kroon = 10 rubla. Pealegi võis üks kodanik korraga vahetada mitte rohkem kui 150 rubla.
Eesti rahvusvaluuta kroon eemaldati 2021. aastal järk-järgult käibelt.
Sularahata maksed ja sularahaautomaatide kasutamine
Eesti perioodiline väljaanne Delovye Vedomosti on avaldanud huvitavat statistikat Balti riikide kohta. Sularahata makseid eelistavad:
- Leedus - 21% kaardiomanikest;
- Lätis - ligi 40%
- Eestis - 60%.
Kui see aastateks ümber arvutada, siis selgub, et Eesti Vabariik on selle näitaja poolest teistest Balti riikidest 7 aastat ees. Samas väljaandes on järgmised andmed: võrreldes eestlastega võtavad leedulased sularahaautomaadist välja kaks korda rohkem, Läti elanikud aga 1,5 korda rohkem.
Seega on sularaha Eestis vähem populaarne kui teistes Balti riikides. Kuid teiste Põhjamaade tasemele jõudmiseks vajab Eesti Vabariik veel aastaid.
Näiteks Swedbanki spetsialistide tehtud uuringud on näidanud, et sularahata maksete osakaal on Rootsis ligikaudu 80% kõigist pangakaartidega tehtud tehingutest.
Fakt jääb aga faktiks: sularahata maksete turg Eestis kasvab kiiresti. Seda soodustab plastikkaartide ohutus ja kasutatavus. Lisaks aktsepteeritakse pangakaarte maksmiseks isegi selle riigi väikestes kaubandusettevõtetes.
Ja edasi. Leedus ja Lätis on keskmine sularahaautomaadi kaudu väljavõetud summa väiksem kui Eestis. Seda seletatakse eelkõige sellega, et nende riikide elanike sissetulekud on madalamad.
Artikkel “Läti valuuta areng ja modernsus” räägib rahast naaberriigis Balti riigis.
Vahetuskursid Eesti Vabariigis
Kuigi Eestis toimus eurole üleminek 8 aastat tagasi, saab ära võetud rahvusvaluutat vahetada ka 2021. aastal. Keskmine vahetuskurss: 1 Eesti kroon = 0,064 EUR.
Nagu teate, muutuvad finantsturu tehingute tegemise tingimused nii kiiresti, et te ei suuda neid jälgida ja kaotate erinevate valuutade noteeringute erinevuse tõttu märkimisväärse summa raha.
Saate teada vahetuskursi euro, krooni ja teiste valuutade rubla suhtes mis tahes seadmega, millel on juurdepääs Internetile - sülearvuti, personaalarvuti, mobiiltelefoni või iPadiga. Piisab, kui minna selle finantsasutuse veebiressursi juurde, kus on kavas rahaühikuid vahetada. Siin on näiteks Swedbanki valuuta noteeringute lehe aadress, kus eraisikud saavad valuutat vahetada.
Valuutakursi saate teada ka finantsteemalisi telesaateid vaadates. Kursi saate teada igas vahetuspunktis. Kuid reeglina on vahetuskurss võrreldes nendega pankades tulusam.
Tehke sotsioloogiline uuring!
Kus saab valuutat vahetada
Eelkõige saab turist Eestis valuutavahetust teostada bussi- ja raudteejaamades, lennujaamades, hotellides ja kaubanduskeskustes asuvates pangakontorites või valuutavahetuspunktides.
Tallinnas on palju valuutavahetuspunkte ja enamik neist töötab ööpäevaringselt. Tõsi, kulg on igal pool erinev. Seetõttu on mõistlik enne rublade või grivna vahetamist ringi jalutada ja hinda küsida.
Ka Eesti pealinnas ja igas teises Eesti suurlinnas on valuutatehingutele spetsialiseerunud finantsettevõtete - Eurex Capital ja Tavid - esindused. Siin vahetatakse peaaegu kõiki maailma rahatähti, sealhulgas Ukraina grivnasid, Valgevene ja Vene rublasid.
Kogenud reisijatel soovitavad valuutaühikud konverteerida lisaks Swedbanki kontoritele ka Krediidipanka, Nordeasse, Versonanki. Nende pankade määr on samuti kasumlik.
Käibemaksu- ja maksuvaba süsteem
Eesti seaduste järgi saab osa riigi kauplustes ostude eest tasutud rahast reisijale tagastada: Tax Free tšeki omanikul on õigus eeldada, et talle makstakse 20% kulutatud summast. Kauba hinna sees ja tasutud käibemaks saab ta kätte, kui ostu kogusumma on vähemalt 38,36 eurot.
Selleks tuleb ühendust võtta Tallinna lennujaama Cash Tax Free punktidega või Narva, Luhamaa ja Koidula linna tollipunktides.
Tax-free tšekke väljastavad kaubandusettevõtted - Premier Tax Free ja Global Refund partnerid. Reeglina asetatakse vastavad kleebised selliste kaupluste ustele või otse kassasse.
Tuleb meeles pidada, et:
- ost tuleb sooritada ühes kaubandusettevõttes;
- Käibemaksu saate tagastada mis tahes toote ostmisel. See reegel võimaldab säästa märkimisväärse summa kallite rõivaste, kodumasinate või elektroonika ostmisel.
Tax Free süsteem on eriti populaarne piirilinnades asuvates kaubanduskeskustes, eriti Narvas, kus Venemaa lähiasulate elanikud on sagedased kliendid.
Tolli valuutareeglite nüansid
Üle Eesti piiri sularaha liikumist puudutavad tollieeskirjad on sätestatud EL määruses nr 1889/2005.
Selle kohaselt peavad Euroopa Liidu territooriumile saabuvad või sealt lahkuvad isikud deklareerima neil oleva summa, kui see on 10 000 eurot või üle selle. Ehk siis ilma deklareerimata saab vedada maksimaalselt 9999 eurot.
See meede on suunatud finantsterrorismi ja rahapesu ohjeldamisele, mis peaks aitama ohjeldada kuritegevust ja suurendama Euroopa Liidu julgeolekut.
Kui EL-i piiri mis tahes suunas ületaval inimesel on üle 10 000 euro sularaha või samaväärset summat mõnes muus valuutas või reisitšekke, soodustusi, veksleid, peab ta esitama deklaratsiooni.
Elektrooniliselt saad deklaratsiooni esitada kolm päeva enne piiriületust.
Panga plastikkaartidele kehtivad erinevad reeglid. Kaardikontole deponeeritud rahalisi vahendeid ei pea deklareerima, samuti nende päritoluallikat märkima.
Artiklis “Tollireeglid Eesti piiri ületamisel” räägitakse üksikasjalikult riigipiiri ületamise tollireeglitest.
Kõige sagedamini esitatavad küsimused
Interneti-reisifoorumites tõstatatakse mitmesuguseid finantstehingutega seotud küsimusi. Vaatleme kõige levinumaid.
- Millist valuutat on parem Eestisse kaasa võtta ja kui palju raha kaasa võtta?
Isegi need kaasmaalased, kes teavad, mis valuuta Eestis on, mõtlevad sageli, kas dollareid on parem kaasa võtta. Kuid venelastele, kellel on rublades säästud, pole see probleemile parim lahendus. Rublate dollariteks konverteerimise lisalingi tõttu tekib vahendustasult soovimatuid kahjusid. Seega, kui tood valuutat kodust Eestisse, siis on selleks euro.
Üldjuhul sõnastatakse vastus küsimusele, kui palju raha Eestisse kaasa võtta, nii: kodus on parem esmakordseks minimaalselt vajaminev eurosumma ette valmistada. Ja ülejäänud valuuta (plastkaardilt või sularahast) saab vahetada vastavalt vajadusele otse vabariigis. Kogenud turistide hinnangul on Tallinnas ühe päeva minimaalne eelarve 27 eurot.
- Mida on parem Eestisse kaasa võtta - sularaha või pangakaart? Kas ma saan maksta Sberbanki kaardiga?
Venelastele, kes eelistavad sularahaga mitte tegeleda, on muidugi kõige parem reisile kaasa võtta plastikust Eurocard, Mastercard või Visa kaart. 
Nendega saab probleemideta maksta Eesti kuurortide ja suurte asulate restoranides, kauplustes ja hotellides. Seda otsust toetab ka asjaolu, et konverteerimise eest küsitakse summat, mis on lähedane Venemaa keskpanga määratud summale.
Eesti Vabariigi tagamaal aega veeta plaanivatel reisijatel peaks kaasas olema sularaha. Kuigi tänapäeva eestlased on suured innovaatiliste tehnoloogiate poolehoidjad, on kesklinnast kaugemal asuvates linnades lihtsam sularahaga toitu osta ja teenuste eest tasuda.
Mis puudutab Sberbanki kaardi kasutamist makseteks, siis Eestis on see täiesti võimalik. Kuid rahaliste kahjude minimeerimiseks tuleks ostude eest tasuda plastist maksedokumendiga, näiteks MasterCardiga, kuna selle kontole kantakse euro valuuta.
Sberbanki Visa kaardiga maksete tegemisel konverteeritakse tema kontole kogunenud dollarid eurodeks. Ja selle toimingu eest võetakse vahendustasu.
Sama täiendav konverteerimine toimub ka Sberbanki rublakaardi kasutamisel.
Järeldus
Praegu on Eesti Vabariigi rahvusvaluutaks euro. EL-i riikide lõplik üleminek ühisrahale toimus 2021. aastal.
Kuid ka täna saab käibelt kõrvaldatud Eesti krooni vahetada euroraha vastu kursiga 1 EEK = 0,064 EUR.
Vahetuspunktid tegutsevad peaaegu kõigis Eesti suurlinnade linnaosades. Enne teisendusprotseduuri jätkamist tuleks siiski tutvuda ettepanekutega ja valida optimaalne - kursus võib olla väga erinev.
