Laste koolikohustus kehtestati Eestis 17. sajandil. Võib-olla just seetõttu on Eesti teismelised täna erinevates edetabelis kümne kõige harituma kooliõpilase seas maailmas. Seda teadmiste taset mõjutas suuresti õppeasutuste totaalne arvutistamine, tõsine lähenemine õpetajate valikule ja teisest kursusest keeldumine neile, kes ei õnnestu. On arusaadav, miks üha rohkem välismaalasi pürgib Eestisse hariduse omandama.
Kuidas Eesti haridussüsteem toimib
Iga lapse keskkoolihariduse omandamine on reguleeritud Eesti Vabariigi põhiseadusega. Kogu protsess on jagatud kolme etappi:
- alusharidus;
- Keskkool;
- kõrgharidus.
Süsteem hõlmab Eestis põhi-, kutse- ja lisaharidust. Laste haridusskeem on orienteeritud Euroopa mudelile, kuid vabariigis puudub jaotus alg- ja keskkoolideks.
Kõik õppeasutused jagunevad era- ja avalikeks. Mõlemad järgivad laste hariduse ülesehitamise üldreegleid.
Kuni 17-aastastele on riigis kohustuslik haridus. See kehtib ka migrantide laste kohta, sõltumata nende vanemate staatusest.
Riik jälgib hoolega kohalolekut ja karistab selles küsimuses vastutustundetuid vanemaid haldustrahvidega.
Esimene aste
Lasteaiad Eestis venelastele, eestlastele ja teistele vabariigi elanikele on olemas, isegi kui need on erarahastatud - riik katab poole lapse koolitamise kuludest.
Eesti Vabariigi haridusseaduse järgi ei tohiks pere kulutada laste alusharidusele rohkem kui 20% oma sissetulekust. Juba noores eas alustab laps sotsialiseerumisprotsessi, professionaalsete õpetajate abiga arendavad ta üldoskusi - kasvatuslikke, mängulisi, loomingulisi, aga ka eneseregulatsioonioskusi.
Lasteaedades toimub õppetöö eesti keeles. Kui beebi räägib mõnda muud keelt, hakkab ta eesti keelt õppima alates kolmandast eluaastast. Eelkooli lõpetamisel väljastatakse lapsele koolivalmidust kinnitav erikaart.
Eesti algharidus kui selline ei ole eraldatud eraldi etapiks. 7–17-aastased lapsed käivad keskkoolis. Kooli valik ei sõltu vanematest, vaid pere elukohapiirkonnast – koht tagatakse õpilase kodule kõige lähemal asuvas õppeasutuses.
Kõikidel riigi koolidel on ühtne õppekava. Õppetöö põhietapp kestab esimesest üheksanda klassini.
Esimeses etapis (1.-3. klassini) saavad lapsed algteadmised üldainetes: matemaatika, eesti keel, inglise keel, kehaline kasvatus, kujutav kunst. Samuti pannakse rõhku kooliõpilaste isikuomaduste ja loominguliste võimete arendamisele.
Kõik koolid on ühendatud ühtsesse elektroonilisse süsteemi, kus ei saa ainult jälgida oma lapse edusamme ja saada õpetajatelt kommentaare. Süsteemi saate alla laadida tõendi, kui laps oli haiguslehel, sellelt saate koduseid ülesandeid, saada teavet kooli sündmuste ja tegevuste kohta.
Tehke sotsioloogiline uuring!
[yop_poll id = ”14 ″]
Keskharidus Eestis
Keskkooli süsteem sisaldab:
- 2. etapp - 4. kuni 6. klass;
- 3. tase - 7.-9. klassini.
Üleminek ühest klassist teise toimub hinnete alusel. Kui õpilane ei ole programmi omandanud ja vajab selles klassis uuesti õpetamist, määratakse suvevaheajal talle juhendaja ja antakse lisatunde. Eesti on juba ammu loobunud tudengite teiseks aastaks jätmisest.
Mitu aastat nad Eestis koolis õpivad, on riiklikult reguleeritud. Nagu eespool mainitud, kestab kohustuslik haridus kuni 17 aastat. Kuid pärast 9. klassi on iga õpilane valiku ees:
- omandada gümnaasiumiharidus ja valmistuda ülikooli sisseastumiseks;
- lõpetada kutsekool ja asuda tööle kohe peale diplomi saamist.
Gümnaasiumides toimub õppetöö riigi riigikeeles, kuid eksameid saab mõnes koolis sooritada ka vene keeles. Seega, kui palju klasse ühes Eesti koolis on, sõltub õpilase valikust pärast 9. klassi. Eriõpe kutsekoolis kestab 3 aastat.
Kõigis kooliastmetes on üheks põhiaineks informaatika, mis kuulub läbivate erialade kategooriasse - seda tutvustatakse kõigis teistes õppeainetes. Programmeerimine ja robootika viidi ka kooli õppekavasse.
Kaasaegsed lähenemisviisid protsessi korraldamisel ei välista veel paberõpikute ja õppematerjalide kasutamist.
Eesti haridussüsteemil on veel üks tähelepanuväärne omadus. Koolijuhi amet on valikaine. Suurimat konkurssi tähistatakse alati Tallinna riigikoolides - kuni 30 inimest vabale kohale. Valik tehakse erinõukogu osalusel, kuhu kuuluvad lapsevanemad, õpetajad, linnaametnikud ja õpilased ise.
Kodutöö kooliastmes on kohustuslik. Eesti on otsustanud seda õppeprotsessi komponenti mitte hüljata.
Välismaalastele on Eestis venekeelne haridus endiselt saadaval. Samuti on riigis palju võõrkeele süvaõppega koole. Mõnes neist saavad isegi vanemad 1 tasuta tunni nädalas võõrkeeles, et saaksid oma last kodus kodutöödes aidata.
Kõrghariduse tunnused
Vastuvõtt vabariigi ülikoolidesse toimub lõpueksamite alusel, mis omandavad Eestis keskhariduse. Just koolitunnistusel olevad hinded võimaldavad valikukomisjonil korraldada kandideerijate vahel konkursi.
Kõik Eesti kõrgkoolid jagunevad rakenduskõrgkoolideks ja korralikeks ülikoolideks. Esimesed on spetsialiseerunud ühele kindlale valdkonnale. Viimased pakuvad suurel hulgal erialasid ja teaduskondi, mille vahel valida.
Koolituse etapid on standardsed:
- bakalauruse kraad;
- kohtunikuamet;
- doktoriõpe.
Kokku pakuvad riigi ülikoolid enam kui 100 programmi, sealhulgas neid, mida saab läbida inglise keeles. Kõrghariduse omandamist Eestis peetakse täna tulusaks aja- ja rahainvesteeringuks, kuna Eesti ülikoolide diplomeid tunnustatakse kõigis Euroopa Liidu riikides.
Ülikooli valimine
Kokku on Eesti Vabariigis 2021. aastal 6 riigiülikooli ja 3 eraülikooli. Infotehnoloogia on prestiižne valdkond.
Üleriigilises edetabelis on Eesti ülikoolid järjestatud järgmises järjestuses:
- Tartu Ülikool. See on riigi juhtiv õppeasutus, mille asutas Rootsi kuningas 1632. aastal. Igal aastal kuulub ülikool maailma 600 parima ülikooli hulka. Õpilaste arv on umbes 16 tuhat inimest. Võtmevaldkonnad on: õigusteadus, filosoofia, sotsiaal- ja majandusteadused, arvutiteadus ja matemaatika, meditsiin. Õppemaks jääb vahemikku 3000–11 000 eurot.
- Tallinna Tehnikaülikool. Asutatud 1918. aastal. See on ka üks osariigi parimaid tehnilisi spetsialiste lõpetanud ülikoole. Siin õpib umbes 12 tuhat üliõpilast, kellest umbes 2 tuhat on välismaalased. Juhtvaldkonnad: elektroonika, meditsiin, tehnika, tööstus. Välismaalastele on välja töötatud palju ingliskeelseid programme.Õppemaks maksab 2500-3000 eurot aastas.
- Tallinna Ülikool. Juhtivad suunad on humanitaar- ja sotsiaalteadused. Õppeaasta hind ulatub 4000 euroni. Õpilaste koguarv on 9000. Ülikool valmistab ette professionaalseid õppejõude, kes saavad hõlpsasti tööd mitte ainult Eestis, vaid ka teistes EL riikides.
- Eesti Maaülikool. Ülikooli ajalugu algab 1951. aastal. Õpilaste arv ei ületa 6000. Juhtvaldkonnad: arhitektuur, veterinaarmeditsiin, ehitus, bioloogia, metsandus, veemajandus ja põllumajandus.
- Kunstiakadeemia. Ta on spetsialiseerunud järgmistele valdkondadele: teatrikunst, muusikateadus, lavastaja, koreograafia. Kokku ei õpi siin üle 700 tudengi, neist 100 on välismaalased. Koolituse maksumus ulatub 5000 euroni aastas.
- Estonian Business School. Asutatud 1988. aastal. Koolituse maksumus ulatub 5000 euroni aastas. Õpilaste arv on umbes 2000 inimest. Juhtsuunad: äri ja juhtimine, majandus, informaatika.
Kuidas astuda Eesti ülikooli
Eesti ülikooli sisseastumise protsess algab õppeasutuse valikust. Selleks tuleb minna ülikooli kodulehele, uurida, millised õppeprogrammid Eestis on välisüliõpilastele saadaval, lugeda arvustusi ja saata oma avaldus läbivaatamiseks. Kõik taotlused ja dokumendid esitatakse elektrooniliselt.
Kandidaadid valitakse lõpuhinde alusel. Täiendavad eksamid on võimalikud ainult loomingulistele erialadele sisseastumisel.
Samuti tuleb sooritada eesti või inglise keele eksam.
Dokumentide pakett
Dokumentide loetelu, mis tuleb valitud ülikooli sisseastumiseks esitada, saab täpsustada õppeasutuse kodulehel. See võib ülikooliti veidi erineda.
Kõige sagedamini sisaldab loend järgmist:
- Avalduse vorm.
- Keskhariduse omandamise tunnistus koos hinnete kinnitusega.
- Tõend keeleeksami sooritamise kohta.
- Autobiograafia.
- Taotleja välispassi koopia.
- Motivatsioonikiri, milles selgitatakse, miks just see ülikool sihtmärgiks sai.
Mõnikord küsitakse õpetajatelt soovitusi ning isiklikke õpi- ja spordisaavutusi kinnitavate tunnistuste, diplomite ja muude dokumentide koopiaid.
Võõrkeeles kirjutatud dokumendid tuleb tõlkida inglise või eesti keelde. Pass ja tunnistus peavad olema notariaalselt tõestatud.
Arstierialadele vastuvõtmisel tuleb esitada tõend bioloogia SAT (Academic Assessment Test) sooritamise kohta. Venemaa taotleja ei pea Venemaal omandatud diplomit ega tunnistust nostrifikeerima: kahe riigi vahel on sõlmitud haridusdokumentide ja akadeemiliste kraadide samaväärsuse leping.
Viisa saamine
Kohe pärast taotluse rahuldamist saadab Eestis asuv õppeasutus taotlejale kutse, mille alusel on tal võimalik vormistada üliõpilasviisa.
Riigis õppimiseks väljastatakse D-kategooria viisaluba (riiklik viisa). Korraldada saavad nii õpilased kui ka kooliõpilased.
Viisade väljastamisega tegelevad taotleja elukohariigi Eesti Vabariigi konsulaarosakonnad.
Dokumentidest vajate:
- Viisataotlus.
- Välispass ja selle koopia.
- Tsiviilpass koos täidetud lehtede koopiatega.
- Tervisekindlustus.
- Kutse ülikoolist.
- Finantstagatised.
- Foto.
- Kinnitus eluaseme olemasolu kohta.
- Tõend karistusregistri puudumise kohta.
- Tervisetõend.
Taotluse läbivaatamiseks võib kuluda kaks nädalat kuni kuu. Finantstagatisena võib toimida pangaväljavõte või sponsorkiri, mis kinnitab, et sponsoril on rahalisi vahendeid.
Kui palju koolitus maksab ja kaua see aega võtab?
See, kui palju venelastel Eestis õppimine maksab, sõltub paljudest teguritest:
- ülikooli prestiiž;
- valitud eriala;
- linn, kus õppeasutus asub;
- programm;
- koolituse kestus;
- õppeaste (bakalaureusekraad jne).
Ühe õppeaasta eest tuleb keskmiselt välja käia 2300–5000 eurot. Kõige kallimaks kujuneb õppimine Tartu ja Tallinna ülikoolides, kus koolitatakse vabariigi parimaid õpetajaid, arste ja IT-spetsialiste.
Välisüliõpilaste õppemaks Eestis sisaldab ka elamiskulusid. Tabelis on näidatud keskmine kuu eelarve inimese kohta:
| Kuluartikkel | Summa eurodes |
|---|---|
| Majutus | 200 |
| Toitumine | 250–270 |
| Transport | 70–80 |
| Side ja kommunaalmaksed | 100–120 |
| Sport ja vaba aeg | 100–110 |
| Riietus | 80–100 |
| kogu summa | 800–900 |
Haridusprotsessi kestuse osas ootab õpilane midagi sellist:
- Bakalaureusekraadi saamiseks tuleb 3-4 aastat tagasi õppida. Selles etapis saavad nad põhiteadmised erialast.
- Magistriõpe kestab 2 aastat. Lõpetamisel saab üliõpilane kvalifitseeritud spetsialisti staatuse.
- need, kes tahavad doktorikraadi saada, peavad veel 3 aastat ülikoolis veetma.
Meditsiini, farmaatsia, arhitektuuri erialadel õppivad üliõpilased peavad pühendama oma õpingutele 6 aastat või rohkem.
Võimalus saada stipendiume ja stipendiume
Küsimus, kas haridus Eestis on tasuline või tasuta, on oluline kõigile, kes välismaalt siia tulevad. Kuid väärib märkimist, et välismaalased saavad tasuta programmi taotleda võrdsetel alustel osariigi elanikega. Selleks eraldatakse erinevaid toetusi ja stipendiume ülikoolidelt, sihtasutustelt ja omavalitsusasutustelt.
Ülikoolide rahalise toetuse tüübid võivad olla väga erinevad:
- suurepäraste õpitulemuste eest;
- edu eest spordis;
- madala sissetulekuga perede õpilastele;
- abivahendina vennasrahvastele.
Peate võtma ühendust rahvusvahelise üliõpilasabi osakondadega, mis töötavad kõigis riigi ülikoolides.
Toetused on peamiselt mõeldud neile, kes õpivad magistri- ja doktoriõppes ning tegelevad teadustegevusega. Kõrgtehnoloogia valdkonna startupide arendamiseks on täiesti võimalik raha saada.
Eesti üliõpilaste elust
Välismaalased tunnetavad erinevust tudengielu kulgemises kõiges, alates õppeprotsessi ülesehitusest kuni ülikoolilinnakutes elamiseni. Kui omas reaalsuses on paljud harjunud võõraid esseesid kopeerima ja alla laadima, siis Eesti ülikoolides on neil omaette ainete valik ning info süvaanalüüsi ja struktureerimise protsess.
Eestis on õpilastel lubatud ühendada õpingud ja töö. Seda on aga äärmiselt raske teha, sest selleks on vaja eesti keele oskust.
Veelgi sagedamini seisavad õpilased silmitsi tunniplaani ja tööplaani kokkulangemise probleemiga. Sel põhjusel saavad noored kõige sagedamini tööd ettekandjate või köögis abilistena.
Kõik ülikoolid ja mitte kõik üliõpilased ei paku majutust. Tavaliselt on tube vähem, kui neis elada soovijaid. Eluruumid paiknevad plokkidena - üks köök ja vannituba on mõeldud 4-6 õpilasele. Sellise arvelduse maksumus on alates 100 eurost.
Samuti söövad õpilased kõige sagedamini ülikoolilinnakutes – üliõpilassööklates ja kohvikutes.
Tulemused
Eestis õppimise plusside ja miinuste võrdlev analüüs võimaldab teha lõpliku otsuse:
| Eelised | miinused |
|---|---|
| suure hulga üliõpilasorganisatsioonide olemasolu, mis võimaldavad õpilastel areneda väljaspool seminare ja loenguid; | kõrged elamiskulud; |
| elamisloa saamine õppimise ajaks ja suur tõenäosus saada alaline elukoht pärast selle läbimist; | Keeruline keel; |
| viisavaba reisimine ELi piires; | väike tõenäosus leida osalise tööajaga töö ilma eesti keelt oskamata; |
| kvaliteetse hariduse omandamine võtmevaldkondades, millele Eesti ülikoolid on spetsialiseerunud - pedagoogika, IT, meditsiin; | piiratud haridusasutuste valik |
| Eesti on idufirmade jaoks suurte võimaluste riik. Need, kes plaanivad oma tulevikku ettevõtjana, ei leia tõenäoliselt paremat kohta projekti alustamiseks; | |
| suhteliselt madalad koolitushinnad; | |
| võimalus pääseda tasuta programmi; | |
| oskus ühendada õpingud ja töö |
Eesti ülikoolilõpetajad saavad hea võimaluse leida tööd mitte ainult vabariigis endas, vaid ka teistes EL riikides.
