Väike põhjariik Soome tõmbab tähelepanu sellega, et viimastel aastatel on ta kindlalt hõivanud maailma edetabelite ja maailma jõukamate, turvalisemate ja jõukamate riikide edetabeli esikohad. Tuhande järve maa elanikud tunnevad end õnnelikuna. Huvitav, kuidas soomlased selliste tulemusteni jõudsid, miks gaasi, nafta, mustmulda ja muude oluliste ressurssideta riigis Soomes on elatustase palju kõrgem kui näiteks naaberriigis, ühes rikkamas Venemaal. riigid maailmas.
Elatustase Soomes: edu komponendid
2021. aastal oli Soome ÜRO maailma õnnelikkuse raporti järgi maailma õnnelikumate riikide seas esikohal. Võib-olla kõik soomlased seda seisukohta ei jaga, kuid faktid näitavad, et heaolu, majandusliku stabiilsuse, elukindluse, keskkonnaolukorra, haridusvõimaluste ja muude komponentide poolest on Soome tõepoolest maailma esikümnes.
Nii andis Londoni analüüsikeskus Legatum Institute 2021. aasta lõpus Soomele auväärse kolmanda koha maailma riikide edetabelis, kus kodanikud elavad vabalt ja mugavalt.
Sellise edu põhjuste hulgas on valitsuse valitud õige kurss, välistegurite asjatundlik kasutamine - EL-i liikmelisus ja ühine piir Vene Föderatsiooniga, Soome rahva erilised vaimsed jooned.
Tuleb märkida, et riigi elatustaseme peamised näitajad, millest ülejäänud sõltuvad, on:
- reaalpalk tööjõu eest;
- sotsiaalsed ideaalid ühiskonnas ja nende elluviimine läbi riigi sotsiaalpoliitika;
- elanikkonna meditsiiniteenuste olukord.
Millist palka võib Soomes oodata
Tööpäev on 8 tundi (40 nädalas). Kogu ületunnitöö makstakse kahekordselt. Palk Soomes sõltub mitmest tegurist:
- tööstusharu, eriala või elukutse;
- töötaja erihariduse ja kvalifikatsiooni olemasolu;
- erialal töökogemuse olemasolu või puudumine;
- tööhõivesektor – era- või avalik-õiguslik;
- töökoha piirkond või linn. Suurlinnades - Helsingis, Turus, Tamperes jm on palgad kõrgemad.
Kõrgeimad riigiametnikud, diplomeeritud teadlased - 7 tuhat eurot, IT-töötajad ja arstid - kuni 6 tuhat eurot. Inseneridele, arhitektidele, ehitajatele - kuni 4 tuhat, õpetajatele, psühholoogidele, loomaarstidele - kuni 3600.
Sellised elukutsed nagu lapsehoidja, neiu makstakse kuni 2 tuhat Hooajatöötaja võib teenida kuni 100 eurot päevas.
Mehed teenivad keskmiselt 15-20% rohkem kui naised.
Tuleb märkida, et Soomes on progresseeruv maksustamine: maksud söövad kuni 35-40% palkadest. Mida suurem on sissetulek, seda suuremaid makse tuleb maksta.
Sotsiaalkaitse Soomes: toetused, toetused, hüvitised, toetused
Õigus sotsiaalkaitsele on Soomes mitte ainult riigi kodanikel, vaid ka siin seaduslikult elamisloaga või alalise elamisloaga elavatel välismaalastel. Riikliku toetuse valdkond on saanud erilise arengu ja hõlmab:
- emad või isad (Soomes on selline praktika): rasedus- ja sünnituspakett lapse sünni puhul (64 eset) või summas 170 eurot, rasedus- ja sünnituspuhkus kuni 8 nädalat, sünnitustoetus 105 päeva, vanemapuhkus ja rasedus- ja sünnitustoetus 6 kuud. (isadele - 54 tööpäevaks);
- töötud: töötutoetus 400 päeva, alla 3-aastase töökogemusega - 300 päeva, kui enne vallandamist oli 58-aastane - 500 päeva;
- madala sissetulekuga inimesed: toimetuleku sotsiaalhüvitis - üür ja oma;
- alla 17-aastased lapsed - iga lapse kohta kuni 17-aastaseks saamiseni igakuiselt (26. kuupäeval) maksab riik toetust - lapsilisä. Esimese lapse eest - umbes 95 eurot, teise - 105, kolmanda - 134, neljanda - 153, kõik järgmised - 173 eurot.
- puuetega inimesed - töövõimetuspension;
- vanaduspensioniealised isikud - töö-, rahva- või garanteeritud pension.
Arstiabi Soomes
Soome tervishoiusüsteem, nagu enamikus EL-i riikides, põhineb avalikel kliinikutel, mida toetatakse eelarvelistest (sairaalat) ja munitsipaalrahadest (terveysasemat) ning osaliselt ka patsientide osamaksetest.
Soomes on ka erakliinikuid. Kuigi enamik raviteenuseid on Soomes tasulised ja ravi kallis, hüvitavad need tänu KELA põhikindlustusele täielikult või osaliselt riigi kodanikele: keskmiselt maksavad nad 20-30% tegelikust ravikulust.
Osa teenuseid on saadaval tasuta: kiirabi, laste hambaravi, üle 50-aastaste naiste mammograafia, PAP-test jne. Tasuta teenused võivad piirkonniti erineda.
Arstiabi kvaliteet on riigis väga kõrge. Seega on onkoloogiliste ja südame-veresoonkonna haiguste diagnostika, ravi valdkonnas Soome arstid maailmas liidripositsioonil.
Kiirabi Soomes jõuab patsiendini 7 minutiga.
Erilist tähelepanu pööratakse haiguste ennetamisele, tervisliku eluviisi propageerimisele. Selle käsitluse õigsuse tunnistuseks on soomlaste eluea pikenemine. 2021. aastal oli Soomes keskmine eluiga 81 aastat.
Kas Soomes elamine on kallis
Soomet nimetatakse sageli üheks Euroopa kallimaks riigiks. Nendes sõnades on omajagu tõtt – siinsed hinnad on EL-i keskmisest umbes 23% kõrgemad. Soome elukalliduse hindamisel tuleb aga arvestada mitmete teguritega:
- riigi elanike korralikud palgad ja suur ostujõud. Külastajate jaoks kallite kaupade või toodete hinnad ei ole kohalike elanike standardite järgi nii kõrged;
- Soome ühiskonna madala sissetulekuga liikmete, lastega perede, noorte, puuetega inimeste sotsiaalkaitse, kelle jaoks suurema osa kuludest kannab riik;
- toodete kõrge kvaliteet ja keskkonnasõbralikkus. Toidu ostmine supermarketites ja hüpermarketites (Lidl, Prisma, S-market, K-citymarket, Robinhood) vähendab toidukorvi maksumust 10 - 30%;
- riiete, jalanõude ja muude kaupade müügikohtade, müügikohtade, allahindlussüsteemide olemasolu;
- kõrgemad hinnad pealinnas ja suuremates linnades.
Korterit üüriva neljaliikmelise pere kuu tegevuskulud Soomes on keskmiselt 2 tuhat eurot. Üldiselt viitab Soome elukvaliteedi ja elukalliduse suhe selle kõrgele konkurentsivõimele ja atraktiivsusele sisserändajate jaoks.
Peamine kuluartikkel on eluase
Maa oli soomlaste jaoks läbi aegade suurima väärtusega. Siin käsitletakse kinnisvarana vaba või hoonestatud maad. Soome kinnisvarahinnad on püsivalt kõrged ja sõltuvad selle asukohast: kõrgemad pealinnas, arenenud infrastruktuuriga suurlinnades, kuurortpiirkondades.
Elamukinnisvara keskmised hinnad, 1 ruutmeetrit. m / euro:
| Asukoht | Sekundaarne elamufond | Uued hooned arendajalt |
|---|---|---|
| Helsingi | 3750 | 4850 |
| Provintsid | 1710 | 3240 |
| Kogu riigis | 2340 | 3660 |
Iga uus korteriomanik (v.a 18–39-aastased isikud, kes ostavad endale esimest kodu) Soomes peab tasuma omandiõiguse ülemineku maksu - 4% maa väärtusest või 2% maa maksumusest. korterid aktsiaseltsis, samuti tasuma iga-aastast kommunaalmaksu (0,37-0,80% hinnatud väärtusest) ja katma kommunaalkulud.
Igal juhul võib kinnisvara omamine oluliselt vähendada elamiskulusid. Nii et ilma kommunaalkuludeta hakkab kahe- või kolmetoalise korteri kuuüür Helsingis maksma 1500-2000 eurot kuus, Tamperes - 1000, väikelinnas - 400-600 eurot.
Toidukorvi maksumus
Soome Tarbijaliit (Kuluttajaliitto) viib perioodiliselt läbi hinnauuringuid riigi erinevates piirkondades ja kauplustes 9 põhitoote kohta. Kõrgeimad hinnad registreeriti Helsingis. Kõige madalamad on Lidli kaupluseketis, olenemata supermarketi asukohast.
| Tooted | Hind (EUR) |
|---|---|
| kaerahelbed (1 kg) | 1—1,3 |
| Piim (1 l) | 0,8—1,2 |
| Munad (12 tk) | 1,4—2 |
| Edami juust (1 kg) | 6—11.50 |
| Veisehakkliha (0,4 kg) | 2,8—3,8 |
| Juhla Mokka kohv (0,5 kg) | 3.3—4.7 |
| Banaanid (1 kg) | 1,15—1,5 |
| Tomatid (1 kg) | 2—5 |
| Jogurt 2-3% (1 l) | 2,3—2,5 |
Teiste toodete hinnad:
| Kartul (1 kg) | 0,75—0,9 |
| Leib (päts) | 1 |
| Riis (1 kg) | 1,5—2 |
| kurgid (1 kg) | 3.5 |
| Õunad (1 kg) | 1,5—2,5 |
| Kanafilee (1 kg) | 11.5 |
| Forellifilee (1 kg) | 11 |
| Must tee (50 ühekordset teekotti) | 2 |
| Kohalik õlu (0,5L) | 1—2,7 |
| Finlandia viin (0,5 l) | 22—28 |
Saate säästa toodete ostmisel päev enne pakendil märgitud aegumiskuupäeva - hinda vähendatakse 30%. Lisaks saab alati säästa puhta vee pealt – joogivesi voolab Soomes lihtsalt kraanist.
Ühistranspordi kulud
Ühistransport on Soomes väga levinud:
- Õhk. Riigis on 27 lennujaama (neist 5 on rahvusvahelised). Lennufirmasid teenindavad Finnaire, Flybe jt. Helsingist Ivalosse (Lapimaal riigi põhjaosas asuv linn) saab lennata kahe tunniga.
- Raudteetransport. Pealinna ja kõiki riigi osi ühendavad piirkondlikud rongid ja InterCity. Vedu teostab riigiettevõte VR.
- Linnadevahelised bussid. See on riigi populaarseim transpordiliik, 90% selle territooriumist on kaetud bussiliiklusega (www.matkahuolto.fi, www.onnibus.com/ jne). Sageli korraldatakse kampaaniaid: sõit Helsingist Turusse - 5 eurot, Tamperesse - 2 eurot.
- Veetransport (eriti nõutud navigatsiooniperioodil) - praamid, paadid, mootorpaadid. See on ainus transpordiliik, millega Ahvenamaale pääseb.
- Ühistransporti esindavad Soomes eelkõige bussid. Helsingis on ka linnarongid, trammid ja metroo. Ühekordne sõit maksab 2-4 eurot. Ühistranspordi kehtiva piletihinnaga 2021. aastal saab tutvuda aadressil www.hsl.fi/en/tickets-and-fares.
Hinnad on Euroopa omadest keskmiselt 15–20% kõrgemad, kuid ka Soome liinide pikkus on pikk. Lastele tehakse 50 protsenti soodustusi, soodustusi on ka õpilastele, pensionäridele jne.
Soome mentaliteet: plussid või miinused
Soomes elamise miinuseid loetledes mainivad mõned venelased kohalike elanike kohutavat (nende vaatevinklist) mentaliteeti: soomlased ei lase endale ligi, nendega ei saa klaasi taga filosofeerida, soome tüdrukud on liiga feministlikud, liigne aeglus (sellega on raske nõustuda - piisab, kui meenutada Soome võidusõitjaid või hokimängijaid) jne.
Kõik sellised hinnangud on ekslike stereotüüpide tulemus. Kui keegi pole nagu teine, pole see tingimata halb.
Soome elu iseärasuste mõistmiseks tuleb meeles pidada, et soomlasi on pikka aega eristanud järgmised omadused:
- töövõime;
- innukus ja kokkuhoidlikkus;
- korrasolek ja korrasolek;
- otsuste tegemise aeglus ja ettevaatlikkus;
- täpsus;
- lakoonilisus;
- suurenenud vastutus;
- aupaklik suhtumine loodusesse;
- austus isikliku vabaduse vastu.
Huvitav fakt. Soome keel esitab tõsise proovikivi venelastele, kes soovivad saada riigi elanikeks. Selles on palju mõisteid, millel pole vene keeles analooge, kuid mis on igale soomlasele väga lähedased ja arusaadavad. Näiteks sõna Sisu. See iseloomuomadus on rahulikkuse, kannatlikkuse, vastupidavuse, tahtejõu ja vastupidavuse suland. Soomlased usuvad, et just tänu sellele omadusele on Soome tänaseks saavutanud jõukuse.
Soomes hoitakse hoolega traditsioone ja kombeid: soomlased käivad peredega saunas, armastavad kooris laulda (see kirg on Soomes üleüldine) ja joovad musta kohvi (täiskasvanud riigi elanik annab aastas 12 kg teravilja), käia kirikus (75% soomlastest on luterlased), armastan eepost "Kalevala".
Välismaalastesse suhtutakse Soomes reserveeritult. Soomlased vaatavad uut inimest pikalt tähelepanelikult, hindavad teda - milline ülemus ta on, kuidas suhtub oma naisesse ja lastesse, milleks ta on võimeline ja kas tasub temaga aega veeta. Rassilise diskrimineerimise ilmingud on siin äärmiselt haruldased – teadmatus ja külmus on tõenäolisem.
Vene diasporaa Soomes
Venelased elavad Soomes juba pikka aega. Täna on see suuruselt kolmas etniline rühm riigis (soomlaste ja rootslaste järel), kuhu kuulub üle 75 tuhande inimese ehk 1,5% riigi elanikkonnast. Neist 30 tuhandel on nii Soome kui ka Venemaa kodakondsus.
Enamik venelasi elab Helsingis (üle 40%), suurtes linnades - Turus, Tamperes, Oulus (20%). Megalopolides ja suurlinnades on arvutiteaduse, tehnika, meditsiini valdkonna kvalifitseeritud spetsialistidel lihtsam kõrgepalgalist tööd leida.
Ka Soome lõunapoolsetes piirkondades, Venemaa piiri ääres elab palju vene immigrante – siinne venekeelsete turistide sissevool annab neile tööd.
Riigis tegutseb mitukümmend Venemaa avalikku organisatsiooni - Üle-Soome Vene Kaasmaalaste Organisatsioonide Nõukogu (OSORS), FARO, Vene klubi jt; ilmub venekeelne ajakirjandus: Mozaika, ajakirjad New Borders, ajaleht Spektr.
Viimastel aastatel on olukord vene diasporaa ümber Soomes muutunud mõnevõrra pingeliseks. Soome ajakiri SUOMEN KUVALEHTI tekitas meedias kriitikatulva, avaldades paljastavaid materjale, mille kohaselt OSORS, FARO, Mosaic Venemaast positiivse kuvandi loomise asemel “assimileeris” miljoneid eurosid Soome maksumaksjaid. Kohalike elanike suhtumine vene immigrantidesse on muutunud ettevaatlikumaks ja kahtlustavamaks.
Millistes linnades on Soomes parem elada
Soome sotsioloogid viivad regulaarselt läbi elanikkonna küsitlusi, et selgitada välja Soome parimad linnad elamiseks. Huvitav on see, et riigi pealinn pole viimastel aastatel sellistes reitingutes auhindu võitnud, kuigi kindlalt esiviisikusse langeb.
Helsingi on kõige atraktiivsem sisserändajatele, kes tulevad Soome mugavat elamist ning uusi töö- ja ärivõimalusi otsima. Soomlased ise peavad pealinna liiga lärmakaks ja ebamugavaks ning eelistavad vaiksemaid kohti:
- Tampere on Helsingi pidev rivaal. Just sellel linnal õnnestub parema maine või kommunaalteenuste kvaliteedi tõttu pealinnast kõige sagedamini välja pigistada. Tampere panuseid linnadevahelises vaidluses suurendab asjaolu, et just siin asub "Muumide org" – kirjaniku ja kunstniku Tove Janssoni muuseum.
- Turu on kolmas linn, kus paljud soomlased elada tahavad. See on üks Soome vanimaid linnu ja seda võrreldakse sageli Pariisiga.
- Oulu on Põhja-Soome keskus, riigi jalgrattapealinn Botnia lahe kaldal.
- Jyväskylä – soomlased nimetavad seda riigi hubaseimaks linnaks.
- Kuopio on laste ja nende vanemate paradiis.
- Jöensuu on Venemaa diasporaa jaoks vaieldamatu liider - Vene Föderatsiooniga piirnev linn, kuhu on koondunud Soome elu peamised eelised: Soome mugavus ja infrastruktuur, lennujaam ja ülikool, rahu ja turvalisus, pluss boonus - paljud elanikud räägivad vene keelt.
Soome parimate linnade nimekiri jätkub ja jätkub, kuni selgub, et selles riigis on mugav elada igal pool.
Järelduse asemel
Soome on õigustatult üks kümnest kõige mugavamast riigist maailmas, kus elada. Kodanike heaolu tase, majanduslik ja poliitiline stabiilsus riigis, julgeolek, soodne keskkonnaolukord, tasakaalustatud sotsiaalpoliitika, hariduse ja meditsiini kõrge arengutase võimaldavad rääkida kõrgest elatuskvaliteedist ja -standardist. Väljarändaja elu Soomes on tagatud, kui ta järgib rangelt seadusi, austab kohalikke määrusi ja reegleid, valdab soome keelt ning siirast soovi saada osa sellest riigist.
