Eesti Vabariik on riik, mis on Euroopa Liidu, Schengeni tsooni, NATO liige. Eesti elamisluba on paljude tänapäeva venelaste meelest seotud võimalusega Euroopas vabalt ringi liikuda.
Millised on elamisloa eelised Eestis
Paljud potentsiaalsed immigrandid tunnevad huvi, millised väljavaated nende ees avanevad, kui nad Eesti Vabariiki kolivad. Esiteks räägime:
- viisavaba sisenemise võimalus Euroopa Liidu riikide territooriumile;
- Euroopa ID-kaardi omamine, mida saab kasutada isikut tõendava dokumendina kogu Euroopa Liidus;
- väljavaade saada Eesti Vabariigi kodakondsus;
- õigus saada Euroopa tasemel kõrgharidust;
- ametlikku tööd korraliku palgatasemega;
- ärivõimalused soodsatel maksutingimustel;
- sotsiaalne turvalisus ja turvalisus.
Seda annab Eesti elamisluba selle omanikule.
Mis alustel on võimalik saada Eesti elamisluba?
Eesti seaduste kohaselt peavad välisriigi kodanikud, kes kavatsevad viibida riigi territooriumil kauem kui kolm kuud, hankima elamisloa - ametliku pikaajalise elamisloa.
Taotleja peab olema:
- seaduskuulekas kodanik;
- lojaalne Eesti Vabariigi suveräänsusele;
- täiskasvanud (alla 18-aastastel on vaja väljarändamiseks notariaalselt tõestatud vanema luba).
Lisaks tuleb meeles pidada, et Eesti elamisluba antakse rahaliselt sõltumatutele isikutele. See tähendab, et taotlejal peavad olema seaduslikud stabiilse sissetuleku allikad, mis võimaldavad tal elada välismaal.
Eestis on elamisloa saamiseks mitu võimalust.
Üks lihtsamaid viise elamisloa saamiseks on perekonnaga taasühinemine.
Seda saavad kasutada kõik, kellel on vabariigis lähisugulased:
- abikaasa;
- vanemad;
- alaealine laps;
- täiskasvanud laps, kes vajab tervislikel põhjustel vanema/eestkostja hoolt;
- hooldust vajavad vanavanemad.
Üks levinumaid viise elamisloa saamiseks Eestis on ametlik töötamine Eesti territooriumil. Seda võimalust saavad kasutada välismaalased, kes on sõlminud tööandjaga lepingu vähemalt 12 kuuks või saanud ametliku kutse tööle. Sel juhul peab kuupalk olema vähemalt 1321 eurot.
Rändeprotsesside olukorra mõistmiseks maailmas tervikuna aitab artikkel "Kaasaegse töörände peamised suundumused".
Eestis saab elamisluba taotleda ka ettevõtte avamisel. Ettevõtja peab investeerima Eesti majandusse oma ettevõtte asutamise korral alates 16 000 eurost või seltsingus osalemisel alates 65 000 eurost. Lisaks tuleb tõendada, et investeeritud rahalised vahendid saadi seaduslikult. Eestis ettevõtteid avavad välisettevõtjad saavad maksusoodustusi.
Maksustamissüsteemi on üksikasjalikult kirjeldatud artiklis “Maksusüsteem Eestis: lihtne ja tõhus”.
2021. aastal käivitas Eesti valitsus programmi, mille eesmärk on väljastada välisriikide kodanikele stardiviisasid. Sellise viisa taotlemiseks peab teil olema 130-eurone sissetulek kuus ja töötada välja paljutõotav äriprojekt. Projektide kvaliteeti hindab spetsiaalselt loodud startup komisjon.
Artiklis “Äri välismaal: kus ja kuidas alustada oma ettevõtet” räägitakse üksikasjalikult arenenud riikides ettevõtlusega alustamise võimalustest, probleemidest ja nende lahendamise viisidest.
Pärast kinnitamist peab projekt olema kinnitatud (kinnitatud) Eesti Majandusministeeriumi poolt. Taotlejad, kes ei ole Euroopa Liidu riikide elanikud, saavad elamisloa ühe kuni viie aasta pikkuse startup programmi raames.
Eestis kinnisvarasse investeerimine ei ole elamisloa andmiseks piisav tingimus, erinevalt paljudest teistest riikidest, kus saab sellist staatust kinnisvara ostmisel taotleda.
Just nendest riikidest räägib artikkel “Kuidas saada elamisluba kinnisvara ostmisel aastal 2021”.
Eestis on õigus saada elamisluba kohalike ülikoolide üliõpilastel, vabatahtlikes projektides ja riigis praktikal osalejatel. Samuti on elamisloa saamise piisav tingimus teadustegevus vabariigis.
Haridustase on siin konkurentsivõimeline ja õppemaks üsna liberaalne - alates 1500 eurost õppeaastas. Andekatele üliõpilastele on tasuta kõrgharidusprogrammid.
Eesti võimud annavad elamislube pagulastele – välismaalastele, kelle jaoks koduriiki tagasipöördumine on seotud reaalse ohuga nende elule. Me räägime inimestest, kes langesid poliitilistel, rassilistel ja usulistel põhjustel tagakiusamise ohvriks ja olid sunnitud kiiresti oma kodumaalt lahkuma.
Eesti seadusandlus näeb ette ka välismaalastele elamisloa andmise nn erijuhud. Eelkõige võivad seda staatust taotleda vabariigi jaoks väärtuslikud inimesed: sportlased, teadlased, kirjanikud, näitlejad.
Elamisloa andvad riigid on Eestist lihtsamad, on kirjeldatud artiklis “Kust saada elamisluba on kiireim ja lihtsam viis”.
Tehke sotsioloogiline uuring!
Registreerimise kord
Vastates küsimusele, kuidas saada elamisluba Eestis 2021. aastal, tuleb märkida, et dokumendid esitatakse Eesti Vene Föderatsiooni saatkonna konsulaarosakonnale. Kõigepealt tuleb konsuliga aeg kokku leppida. Seda saab teha saatkonna ametlikul veebisaidil Internetis.
Dokumentide pakett
Ametlike paberite pakett, mille välismaalane peab esitama Eestis elamisloa taotlemisel, koosneb:
- täidetud taotlusvorm;
- autobiograafia;
- välispass;
- kaks fotot 35 × 45 mm;
- politsei läbivaatustunnistused;
- tõendid perekonnaseisu kohta;
- laste sünnitunnistused (kui need on olemas);
- pangaväljavõtted maksevõime kinnitamiseks;
- riigilõivu tasumise kviitungid.
Ülaltoodud dokumentide loetelu on üldine. Eesti saatkonna töötajad võivad eri kategooria taotlejatelt nõuda konkreetseid dokumente.
Näiteks pensionäridele on see pensionitunnistus ja tõend Venemaa territooriumil saadud pensioni suuruse kohta, üliõpilastele - leping Eesti kõrgkooliga ja õppetasu maksmise kviitung, töötajatele - leping. Eesti tööandjaga, tema kutse ja ametlik luba.tööle.
Kui kaua võtab registreerimine aega ja mis on protseduuri maksumus?
Venelaste Eesti elamisloa taotluse läbivaatamise protsess ei kesta kauem kui kaks kuud. Sellele tähtajale tuleb lisada kaks nädalat dokumentide paki saatmiseks Eesti saatkonnast politseibüroosse ja kaks nädalat nende tagastamiseks.
Pärast tunnustava vastuse saamist peab taotleja jõudma Eestisse kuu aja jooksul ja registreerima end elukohas. Selle tingimuse eiramine võib kaasa tuua elamisloa andmisest tehnilise keeldumise.
Elamisloa saamiseks tuleb tasuda riigilõiv. Selle suurus on 150 eurot. Tasuda tuleb ka dokumentide eesti keelde tõlkimise, nende apostilliga kinnitamise eest.Selliste teenuste maksumus sõltub tõlkebüroo hindadest.
Mida teha, kui elamisloa andmisest keeldutakse
Eesti seaduste järgi ei tohiks välismaalaste ja riigi kodanike arvu suhe ületada 0,01%. Seetõttu on riik kehtestanud välisriikide kodanikele elamisloa andmise kvoodi. Praktikas ei saa aastas elamisloa rohkem kui 1000 taotlejat erinevatest riikidest.
Välismaalase Eestis elamisloa taotluse võib rahuldamata jätta, kui:
- sisserändeks piisava aluse puudumine;
- mittetäieliku dokumendipaketi esitamine;
- valeandmete esitamine;
- Eestis elamiseks piisavate rahaliste vahendite puudumine;
- sotsiaalselt ohtlike haiguste esinemine;
- riiklikus/rahvusvahelises tagaotsitavate nimekirjas olemine;
- varasemad süüdimõistmised;
- sidemete tuvastamine äärmusrühmitustega.
Alati tehakse teatavaks põhjus, miks otsustati taotleja elamisloa andmisest keelduda. Kümne päeva jooksul pärast seda on taotlejal õigus pöörduda otsuse edasikaebamiseks migratsiooniteenistusse või kohtusse.
Kehtiva Eestis elamisloa saab tühistada, kui selle omanik:
- pani toime süüteo;
- tegutses eesti rahvuse huvide vastaselt;
- on toime pannud tegusid, mis ohustavad riigi suveräänsust;
- esitas mis tahes asutusele enda kohta valeandmeid;
- taotles isiklikult elamisloa tühistamist;
- saanud õiguse alalisele elamisele (alalisele elukohale) Eestis või saanud selle riigi kodakondsuse.
Kui välismaalane arvab, et tema elamisluba tühistati ebaseaduslikult, on tal õigus kolme päeva jooksul oma staatuse äravõtmine kohtusse edasi kaevata. Vastasel juhul peate määratud aja jooksul riigi territooriumilt vabatahtlikult lahkuma. Vastasel juhul peetakse rikkuja Eesti õiguskaitseorganite poolt kinni, kohustatakse tasuma trahvi ja saadetakse riigist välja.
Millist staatust saab elamisloa omanik taotleda?
Esmakordne elamisluba väljastatakse sageli üheks kuni kaheks aastaks. Kui välisriigi kodanik kavatseb pärast seda perioodi Eestisse jääda, peab ta esitama elamisloa pikendamise taotluse.
Seda tuleb teha kolm kuud enne kehtiva elamisloa kehtivusaja lõppu. Taotluses tuleb põhjendada staatuse uuendamise põhjuseid. Elamisluba saab pikendada 5 aasta võrra.
Kui elamisluba omav välismaalane on igal aastal viimase viie aasta jooksul Eestis viibinud rohkem kui kuus kuud järjest (s.o 183 + 1 päeva), saab ta taotleda alalist elamisluba. Lisaks elukohanõude täitmisele peab sul olema riigis seaduslik sissetulekuallikas, ravikindlustus.
Mõistete elamisluba, alaline elukoht, kodakondsus olemuse mõistmiseks aitab artikkel "elamisluba, alaline elukoht, kodakondsus: mõisted, omadused, erinevused".
Kaheksa aastat Eestis seaduslikult elanud välismaalastel on väljavaade saada kodakondsus. Selleks peab olema kehtiv elamisluba, mitte viimased viis aastat Eesti territooriumilt lahkuda, sooritada edukalt eesti keele ja põhiseaduse tundmise eksam (ülevaadete järgi on test üsna raske), ja loobuma ka oma eelmisest kodakondsusest.
Teist passi lubavaid riike käsitletakse artiklis “Millistes riikides on topeltkodakondsus lubatud: praegune nimekiri 2021. aastaks”.
Tulemused
Elamisloa saamine Eestis ei ole kvootide olemasolu tõttu lihtne, kuid sellegipoolest on see täiesti võimalik. Sellesse riiki pikaajaliseks elamiseks kolimine võib olla parim valik paljudele ärimeestele, töötajatele, üliõpilastele, teadlastele, loominguliste elukutsete esindajatele. Korruptsiooni puudumine, kvaliteetne haridus, madal kuritegevuse tase, juurdepääs riigitoetustele, taskukohased hinnad koos korraliku palgaga - need on Eesti Vabariigis elamise peamised eelised.
